Admiralile tuleb külla tema lipulaeva vana tüürimees koos suure koeraga. Peremees kutsub nad sisse, kuid märkab oma nördimuseks, et peni jätab vaibale porised jäljed, närib sohvapatja ja keerab end lõpuks tugitooli magama. Admiral ei taha oma vana sõbraga tülli minna ega ütle selle peale midagi. Kui tüürimees tõuseb, et minema hakata, ei saa ta siiski ütlemata jätta: "Ära siis oma võluvat koeravolaskit maha unusta!" "Mis asja?" imestab tüürimees. "Mina näen seda peni esimest korda, ma mõtlesin kogu aeg, et see on sinu koer!"

***

Titanicult pääsenud reisijad küsivad neid päästma tulnud laeva kaptenilt: "Mis teie laeva nimi on? Me tahaksime teid tänada, kui maale jõuame!" "Aitäh teile, see on parvlaev "Estonia"!" vastab kapten.

***

"Titanicu" roolikambrisse tormab ähmi täis valvemadrus ja hüüab kaptenile: "Sir, jää tuleb!" Kapten vaatab teda häguse pilguga ja küsib: "Kas viskit ka tuleb?"

***

Kapteni naine helistab raadiotelefoniga oma mehele, kes seilab parasjagu Põhja-Jäämerel: "Missugune talv teil seal kaugel põhjas on?" "Oh, ära parem küsi!" vastab kapten. "Nii käre pakane, et ma ei võta saunas ka kasukat seljast!"

***

Ookeaniauriku kaptenisillale tormab näost valge madrus ja teatab: "Härra kapten, meie laev lekib!" "Miks sa nii arvad?" küsib kapten. "Sest ujumisbasseinis on hai!"

***

Meremeestele peetakse loengut abielust. "Sotsioloogide andmeil rikuvad abielu kõige rohkem näitlejad, teisel kohal on sportlased ja siis tulevad meremehed," räägib lektor. "Põhjusi teate te ise: pikk lahusolek, suur töökoormus, stress..." "Vabandage," hüüab keegi peenikese häälega vahele, "ma sõidan juba kolmkümmend aastat merd, aga pole oma naist veel kordagi petnud." "Sinusuguste pärast olemegi kolmandal kohal!" röögatab keegi vana kapten tagumisest reast. "Häbistad meremehi!"

***

Reisilaev on uppumas. Kõik tormavad päästepaatide juurde. Üks mees püüab kõigest väest teistest ette trügida. "Pidage! Kõigepealt naised!" karjub kapten. "Aga kas meil on selleks veel aega?" imestab mees.

***

"Teil, kapten, on merel muidugi ka raskeid päevi olnud?" pöördub ajakirjanik kapteni poole. "Kõike on ette tulnud, pojake," vastab merekaru. "Näiteks mäletan ma elu lõpuni seda kohutavat päeva, mil meie laevas rumm otsa lõppes!"

***

Vana kapten räägib kuulajaile: "Kuidas ma teile ometi ära seletan, mis asi on ookean? Noh, ujud ja ujud, ning kuskil ei ole ühtegi õllesaali."

***

"Kohe jõuame ekvaatorile," teatab kapten reisijatele. "Oi kui vahva!" hüüab üks reisija. "Kas seda saab palja silmaga näha või peab olema pikksilm?"

***

Üks laevareisija esitab kaptenile pidevalt rumalaid küsimusi. "Öelge, kapten, milleks on meie laeval mast?" tuleb ta ühel päeval järjekordse küsimusega. "Kui meil kütus otsa lõpeb, siis võtame masti maha ja hakkame sellega laeva edasi lükkama," vastab tüdinud kapten.

***

Noore madruse naine saadab oma meest laevale. Seejuures paneb ta tähele, et üks teine madrus viib laevale koerakutsika. Naine otsib üles laeva kapteni ja hakkab sellega kurjustama, miks meestel on lubatud koeri laevale kaasa võtta, naisi aga mitte. "Teate, proua, asi on lihtsalt suhtumises," vastab kapten. "Nagunii hakkavad teised madrused koera paitama ja hellitama, millest aga nende ja koeraomaniku vahel mingit riidu ei tule. Võite aga endale ette kujutada, mis juhtuks, kui mõni mees naise kaasa võtaks ...."

***

Madrus teatab kaptenile, et on hiljuti isaks saanud. "Kuidas see võimalik on, te olete ju kaks aastat kodust eemal olnud?" imestab kapten. "Mis siis sellest. Ka minu ja mu venna vanusevahe on kolm aastat," vastab madrus.

***

Tolliametnik asub laeva üle vaatama: "Narkootikume on?" Kapten võtab kohvri välja: "On. Näete, palun, heroiin, kokaiin..." Tolliametniku silmad löövad põlema: "Aga võib-olla on relvi ka?" Kapten otsib teise kohvri: "Palun. Makarov, Kalashnikov, padrunid...Kõik on olemas." Tolliametnik küsib kavalalt: "Siis on vist valuutat ka?" Kapten võtab kolmanda kohvri: "Näete, miljon dollarit, palun..." "Ja see kõik on teie oma?" küsib tolliametnik. "Ei, see on teie oma," vastab kapten. "Minu oma on trümmis."

***

"Mu daamid ja härrad," hüüab kapten tekile tormanud reisijatele, "paanikaks pole mingit põhjust! Laev vajub väga aeglaselt. Palun täitke meeskonna korraldusi ja minge rahulikult päästepaatidesse." Siis astub keegi vana inglise lord kapteni juurde, patsutab talle õlale ja ütleb: "Hästi, sir, aga milline päästepaat on mittesuitsetajatele?"

***

Pulmaööl ütleb pruut oma mehele, kes on kaugsõidukapten: "Mul on sulle kaks asja pihtida. Esiteks see, et nooruses esinesin ma striptiisiklubis, ja teiseks see..." "Hai mind neelaku!" käratab kapten. "Tuleb välja, et ma abiellusin litsiga!" "Küll sa oled taibukas," kiidab naine, "nüüd ei peagi ma seda teist asja ise rääkima."

***

Kapteni juurde tuleb reisija ja küsib: "On see tõsi, et meri on siin kolm kilomeetrit sügav?" "Mis te nüüd! Vaevalt viissada meetrit." "Taevale tänu!" hingab reisija kergendatult. "Ma nii kartsin..."

***

Kapteni juurde tuleb reisija: "Vabandage, kas see seal ees on maa?" "See? Oh ei, see on silmapiir." "Noh, ikkagi parem kui mitte midagi."

***

Reisija ronib kohmakalt sillale ja pöördub häbelikult kapteni poole: "Härra kapten, tõtt öelda on mul väga piinlik teid segada, kuid tund aega tagasi kukkus mu naine üle parda..."

***

Ameerika turistid sõidavad Capri saarele. Äkki hakkab nende aurik vajuma. Kõik reisijad ruttavad päästepaatide juurde. "Palun ilma paanikata!" kostab ruuporist kapteni hääl. "Eelisjärjekorras päästetakse need turistid, kes ostsid pileti järelmaksuga."

***

Uppuva laeva kapten pöördub reisijate poole: "Kas keegi teist loodab pääseda Jumala abiga?" "Mina," vastab üks reisijatest. "Suurepärane, meil ongi päästepaadis üks koht puudu."

***

Laeval puhkeb tulekahju. Algab paanika. Igaüks püüab kiiresti tekile jõuda. Paanika vaibub alles siis, kui kapten hüüab: "Daamid ja härrad, rahunege! Vett jätkub kõigile!"

***

Vanem daam pöördub kapteni poole: "Kas seda juhtub sageli, et laev põhja läheb?" "Ei, proua, seda juhtub ainult üks kord."

***

Aurik lahkub Ateenast. Sillale tuleb hästi riietatud ameeriklanna, näitab käega kaugenevate mägede poole ja küsib: "Härra kapten, mis valge asi seal mägede peal on?" "See on lumi, proua," vastab kapten. "Noh, ma mõtlesin ise kah, et lumi, aga üks härra ütles mulle just, et see on hoopis Kreeka."

***

Härra Müller on reisiaurikul keset ookeani, kui algab torm. Laev kõigub tugevasti, reisijaid haarab paanika. Ainult Müller on rahulik. "Kas te tõesti ei karda?" küsib kapten. "Mis mul karta! Kui laev põhja läheb, kaotate töökoha teie, mitte mina!"

***

"Mees üle parda!" hüüab noor madrus oma esimesel vahikorral. Suurte raskustega õnnestub laev peatada. Madrus tormab trepist üles ja raporteerib kaptenile: "Palun vabandust, ma eksisin hüüdega: "Mees üle parda!"" "Jumal tänatud!" sõnab kapten ja telefoneerib masinaruumi: "Täiskäik edasi!" "Jah," selgitab madrus, "see polnud mees, vaid naine."

***

Tuuker töötab merepõhjas. Talle telefoneerib laeva kapten: "Tule kohe üles! Me läheme põhja!"

***

Laev on uduse ilmaga merel. Kapten märkab eespool valgust ja signaliseerib: "Hoidke 10 kraadi paremale!" "Hoidke ise 10 kraadi paremale!" signaliseeritakse vastu. "Võtke otsekohe 10 kraadi paremale!" signaliseerib kapten uuesti. "Siin on ristleja!" "Soovitame siiski teil endal kõrvale võtta," tuleb vastus. "Siin on nimelt rannamajakas!"

***

Ajakirjanik intervjueerib erukaptenit: "Ja lõpuks, kapten, tuletage palun meelde, milline oli kõige hirmsam torm, mis teil läbi elada tuli?" Vana merekaru vastab pärast mõningast mõtlemist: "Ma arvan, et see oli siis, kui ma sülitasin köögipõrandale, mille mu naine just puhtaks oli pesnud."

***

Uus kapten rivistab meeskonna üles ja hakkab kõnet pidama: "Kõigepealt tahan ma, et kõik aru saaksid: see pole minu ega teie laev. See laev on meie laev." Tagareast kostab hääl: "Müüme ta siis maha!"

***

Ookeaniauriku juurde sõidab väike paat, milles istub üks mees. "Kuule sina, seal üleval! Vaata korraks alla!" karjub paadimees. "Mis sul vaja on?" karjub kapten alla. "Viska kohe paati kogu raha, kõik kalliskivid, kuld- ja hõbeesemed, muidu tulevad suured pahandused!" "Mine põrgu!" vastab kapten. "Ja vaat nii juhtub iga kord!" pomiseb paadimees ja sõuab vaikselt eemale.

***

Pärast tund aega kestnud hirmsat tormi otsustab kapten lõpuks hädasignaali anda. Ta ei jõua veel signaalraketti välja lasta, kui tema juurde sillale tuleb keegi reisija ja ütleb: "Ma ei taha teid solvata, kapten, aga praegu pole tõesti ilutulestiku aeg!"

***

Vahimadrus tormab kaptenikajutisse: "Kapten, me vajume!" "Nii!" ümiseb kapten. "Ja kui kaugel on maa?" "Pool miili." "Mis suunas?" "Vertikaalsuunas."

***

Kapten peab oma laeva juhtima suurde tundmatusse jõkke. Õnneks on pardal reisija, kes jõge tunneb. Kapteni palvel asub see reisija tüürimehe kõrvale. Varsti sõidab laev karile. "Te ütlesite, et tunnete kõiki karisid!" süüdistab kapten. "Muidugi tunnen," solvub isehakanud loots. "Siit paarsada meetrit otse edasi on veel kaks kaljut."

***

Jutukas ja närviline daam tüütab kaptenit oma lobaga: "Teate, härra kapten, üks pilk mässavale merele ja ma jään merehaigeks." "Ja miks te siis mere poole ei vaata?" toriseb kapten.

***

Junga ostab endale merendusterminite leksikoni. Selle läbi lehitsenud, ohkab ta kurvalt: "See on väga vähemahukas leksikon! Siin pole ühtegi neist paljudest sõnadest, mida meie kapten iga päev tarvitab."

***

"On teil soovitus endiselt töökohalt?" "Muidugi on! Kapten soovitas mul endale mõni teine laev leida."

***

Vana kapten sureb. Tema meeskond peab peiesid. Kellelegi tuleb meelde, et kapten vaatas enne laevale tulekut alati mingit paberilipakat. Hakatakse otsima ja leitaksegi kapteni kuue taskust tükike paberit. Sellele on kirjutatud: "Ees - vöör, taga - ahter."

***

Küsimus: "Milline on ideaalne mees odessalannale?" Vastus: "Pime ja kurt kaugesõidukapten."

***

Kapteniabi Smith on just kapteniks ülendatud ja tähtsusest lõhki minemas. Kuuldes koputust kajuti uksele, kutsub ta pootsmani sisse ja teeskleb, et samal ajal on tal pooleli tähtis telefonikõne ülemusega: "Just nii, härra admiral! Saab tehtud, härra admiral!" Siis paneb ta toru käest ja küsib pootsmanilt: "Milles asi?" "Teie telefon on tumm, tulin seda parandama."

***

Kapteniabi kontrollib õhtul laevale tagasipöörduvaid madruseid. Ühel madrusel on kummaski käes viinapudel. "Seis!" röögatab kapteniabi. "Ma panen nüüd silmad kinni ja loen kolmeni. Kui olen öelnud kolm, pean kuulma kahte sulpsatust. Selge? Üks ... kaks ... kolm!" Kostab kaks sulpsatust. "Väga hea, nii ei tule asjatut pahandust," ümiseb kapteniabi, vaatab siis eemalduvale madrusele järele ja hüüab: "Kuule, mees, lisaks sellele, et viina sisse tahtsid tuua oled sa ju puhta palja jalu!"

***

Tüürimees on hädas täiskarsklasest kapteniga, kes tema kallal muudkui norib. Enne mereleminekut teeb tüürimees vaid tagasihoidliku lahkumisnapsi, aga kapten kirjutab logiraamatusse, et tüürimees oli purjus. Järgmisel päeval on tüürimehe kord logiraamatut täita. Kui kapten seda loeb, läheb ta vihast lillaks. Logiraamatus seisab: "Täna on kapten kaine."

***

Keset ookeani haigestub laeva vanemtüürimees. Pärast haige läbivaatamist jääb arst mõttesse. "Doktor, kas on midagi tõsist?" küsib kapten. "Ei, ainult sellistel juhtudel olen ma tavaliselt ette kirjutanud merereisi."

***

Avamerel haigestub laeva tüürimees. Arst vaatab ta läbi ja jääb siis sügavalt mõttesse. "Kas on midagi tõsist?" küsib kapten. "Ei," vastab arst, "ma püüdsin lihtsalt meelde tuletada, kas meil peale tema veel keegi laeva kurssi oskab määrata."

***

Sõbrannad omavahel. "Kümme aastat oli meie abielu täiesti õnnelik." "Ja siis?" "Siis loobus mu mees kaugsõidutüürimehe ametist."

***

Sadamakaile loivab vana merekaru ja hüüab üles sillale: "Kapten, ega sul pootsmanit vaja ole?" "Ei ole!" hüüab kapten vastu. "Hei, kapten, aga kas sa kokka vajad?" "Ei vaja!" "Hei, kapten, aga äkki on sul madrust tarvis?" "Ei! Ei! Ei!" "Hei, kapten!" "No mis veel?" "Tead, kapten, sul vedas kõvasti! Oleksin sulle igavese käki kokku keeranud..."

***

Vana merekaru jutustab: "Kord kukkus meie pootsman, kes trümmis alkoholivaate kinnitas, ühte, mis oli üleni rummi täis." "Noh, ja kas ta uppus?" küsib keegi kuulajaist. "Mis te nüüd! Kaks korda ronis välja suupiste järele!"

***

Pootsman annab uuele jungale nõu: "Pea meeles, et kui sa väga purjus oled ja näed kai ääres kahte paati, siis hüppa teise, sest esimest paati tegelikult pole."

***

Kail tirib politsei jalule purjus pootsmani, kes joriseb vastu: "Kõigepealt päästke naised ja lapsed!"

***

Pootsman saab pruudilt pildi, mis kujutab teda üksinda mererannas, sel ajal kui kõik teised noored on paarikaupa. Pootsman näitab uhkusega pilti sõpradele: "Näete, kui truu pruut mul on!" Siis jääb mees aga mõttesse: "Aga kes pildistas?!"

***

Laev läheb põhja. Ellu jäävad üks madrus ja pootsman, kes hakkavad ujuma. "Kuhu me ujume?" küsib madrus pootsmanilt. "Ma ei tea, see kuramuse meri on nii lage, et siin pole ühtki mändi näha," vastab pootsman. "Miks meil merel mändi tarvis läheb?" "Sest mina tean vaid ühte ilmakaarte määramise moodust: männil kasvab põhjapoolsel küljel sammal."

***

Laev jõuab Põhja-Jäämerele. Junga küsib pootsmanilt: "Jäämägesid ilmub järjest rohkem. Mis saab siis, kui laev mõnele neist otsa sõidab?" "Ära muretse, midagi ei juhtu," rahustab pootsman. "Jäämägi ujub rahulikult edasi."

***

Pootsman tutvub veetleva neiuga, kes kannab rinnas märki, mis meenutab signaallippu. Neiu kinnitab, et selle kinkis talle endine kallim ja see signaal tähendavat: "Ma armastan sind". Pootsman muigab: "Mul on kahju teie illusioone rikkuda, aga tegelikult tähendab see signaallipp muud - "Lubatud sügavalt ankrusse heita"."

***

Vana pootsman jutustab: "Ükskord Bermuda kolmnurgas sööstis meie laeva peale tohutu laine, kui ma õigesti mäletan, siis nii kõrge, kui kümnekorruseline maja. Mitte üks hing ei pääsenud eluga!" "Aga teie?" küsib üks hämmastunud kuulaja. "Noh, mina olin sel ajal juba pensionil..."

***

Vana pootsman läheb sadamasse ja pakub seal välja geniaalse äriidee: mõni vana laev koos meeskonnaga merele saata, seal põhja ajada ja siis vanarauaks müüa. "Ei nii ei lähe," vastatakse talle, "juba meeskonna päästmine tuleb kallim kui asjast saadav kasu." "Aga kes teile ütles, et meeskond päästetakse?" imestab selle peale pootsman.

***

Hai ründab akvalangisti. See haarab enesekaitseks pussi. "Mats!" ütleb hai. "Oleks juba aeg teada, et kala süüakse kahe kahvliga!"

***

Mustkunstnik töötab Kariibi merel sõitval lõbulaeval. Et laeval on iga nädal erinev rahvas, siis lubab ta endale iga nädal samu trikke korrata. Kapteni papagoi näeb aga mustkunstniku esinemist iga päev ja hakkab lõpuks nippidele pihta saama. Kui ta lõpuks kõigest aru saab, pistab ta karjuma: "Vaadake, see pole seesama kaabu! Ta peitis lilled laua alla! Kuule, miks sul kõik kaardid poti ässad on?!" Mustkunstnik satub raevu, aga et tegemist on ikkagi kapteni papagoiga, siis ei saa ta midagi teha. Ühel õhtul jookseb laev karile ja upub. Mustkunstnik jääb ainsana ellu ja leiab end lõpuks koos kapteni papagoiga mingi puutüki peal istumas. Seal nad siis istuvad, üksteise peale vihased ega räägi ühtki sõna. Kolmandal päeval ütleb papagoi: "Okei, okei, annan alla. Ütle, kuhu sa laeva peitsid?"

***

Kaks elatanud daami sõidavad reisilaeval. Tekil kohtavad nad mundris meest. "Vabandage, kas teie olete kapten?" küsib üks daam. "Ei mu daamid," vastab mees galantselt. "Mina olen tekiohvitser." "Jumal hoidku!" ütleb teine daam tüki aja pärast. "Kõigele see reisibüroo ka mõtleb..."

***

Pärast laevahukku pääseb Jack läbi ime asustamata saarele. Ühel päeval märkab ta ranna lähedal oma suureks rõõmuks laeva, kust lastakse alla päästepaat. Kui paat rannale jõuab, hüppab sealt välja madrus, annab Jackile paki ajalehti ja ütleb: "Meie kapten palub teid kõigepealt need lehed läbi vaadata ja alles siis otsustada, kas lasete end päästa või mitte."

***

Merereisi kolmandal päeval komberdab üks reisija merehaigena tekile, heidab pilgu merele ja oigab: "Mis, me oleme ikka veel samas kohas!"

***

Pärast laevahukku õnnestub ühel madrusel parvele pääseda. Mitu päeva triivib ta ookeanil ringi, kuni märkab viimaks silmapiiril maad. Kui ta lähemalt jõuab, näeb ta, et hulk mehi püstitab rannale võllast. "Jumal tänatud!" hüüab mees. "Tsiviliseeritud maa!"

***

Laev on uppumas. Madrused jooksevad mööda tekki, püüdes reisijaid päästa. "Siia, armuline proua!" hüüab üks madrus. "Pange see päästevest kähku selga, laev juba vajub!" "Kas teil pole number väiksemat päästevesti?" nõuab daam. "See siin pole minu number!"

***

Soomlane, norralane ja rootslane võistlevad, kes jõuab üle Atlandi ookeani ujuda. Kõigepealt stardib norralane. Tal jääb kaldast puudu vaid pool kilomeetrit, kuid siis ägiseb mees: "Enam ei jaksa!" ja vajub vee alla. Järgmisena stardib rootslane. Temal jääb ujuda üksnes viiskümmend meetrit, siis nõrkeb temagi ja kaob lainetesse. Viimasena asub teele soomlane. Kümne meetri kaugusel Ameerika rannikust kostab karjatus: "Jõud saab otsa!", ja pealtvaatajad näevad, kuidas soomlane ümber pöörab ja tagasi ujuma hakkab.

***

Kui Rootsi laev Mäntyluoto sadamasse jõuab, on seal vastas üks naine, kelle paremad aastad on juba seljataga. Rootsi meremehed otsustavad daamikese arvel nalja heita ja küsivad: "Kas siin linnas litse ka on?" "Enam ei ole," vastab naine, "kõik litsid kolisid Rootsi ja läksid teiesugustele mehele!"

***

Meremees peab jälle mitmeks kuuks merele minema ja küsib naiselt: "Kas sa jääd mulle ka truuks?" "Jah, ma jään ka sulle truuks..." vastab naine.

***

Saarlane ja hiidlane on kahekesi merel. Hiidlane kukub vette ja hüüab saarlasele: "Viska mulle kähku köie ots!" "Ega ma kade ole," hüüab saarlane vastu, "ma viskan mõlemad!"

***

Shotlane kavatseb merereisile minna ja küsib laevakompaniist hindade järele. Ametnik selgitab: "Esimese klassi kajut koos toitlustamisega maksab 50 naela, teine klass 35 naela ja kolmas 15 naela." Tahtes shotlase üle nalja heita, lisab ametnik: "Lõppude-lõpuks võite te lasta end laeva järel tasuta köie otsas vedada." "See sobib mulle," teatab shotlane, "aga öelge palun, missugust toitu te üle parda viskate?"

***

Neiu jõuab mere äärde just siis, kui algab mõõn. "Milline häbematus!" ahastab neiu. "Vaevalt olen kohale jõudnud, kui meri minu eest jalga laseb..."

***

Vestlevad kaks meest: "Mu vanaisa uppus, kui ma veel väike olin." "Mis temaga juhtus?" "Ta madrusest sõber tahtis, et ta saaks maetud merele ja mu vanaisa hakkas talle hauda kaevama..."

***

Madrused päästavad oma shotlasest kolleegi, kes kukkus üle parda ja valavad talle klaasitäie viskit. Shotlane vaatab klaasi ja ütleb: "Poisid, pöörake mind kõigepealt ümber, et mul vesi seest välja voolaks. Ma ei või lahjendatud viskit silmaotsaski kannatada."

***

Keset Atlandi ookeani läheb põhja reisilaev. Suure 16-aerulisse päästepaati satub väga mitmesugusest rahvusest inimesi. Paat on küll varustatud joogiveega, kuid toitu pole paraku üldse. On külm ja märg, päästelaevu pole kuskil näha. Kolmandal päeval on kõik pääsenud näljast hullumas. Otsustatakse tõmmata liisku ja keegi ära süüa. Liisk langeb kreeklasele. Kreeklane süüakse ära ja sõutakse tasapisi edasi. Kolme päeva pärast muutub nälg jälle väljakannatamatuks. Tõmmatakse uuesti liisku ja seekord satub liisk portugallasele. Ka portugallane süüakse ära. Möödub veel kolm päeva, endiselt on külm ja märg, päästelaevu pole. Ja taas tunnevad paadisviibijad nälga. Tõmmatakse kolmandat korda liisku ja liisk langeb inglasele. "Loomulikult , dzhentelmenid," ütleb inglane viisakalt, "meil on aus mäng ja te sööte mu ära. Aga lubage mulle viimane sõna." Viimane sõna talle antakse ja inglane räägib: "Nooruses teenis ma Briti laevastikus ja tean, et iga päästepaadi põhja all on veel teine põhi, ja kahe põhja vahel on kalakonservid." Põhjalauad kistakse üles ja leitakse tõepoolest suur hulk kalakonserve. Kui mehed on end kõrini täis õginud, kargavad kõik inglase kallale: "Kuule, mees, see on jama! Kreeklase sõime ära, portugallase sõime ära - miks sa varem ei öelnud, et meil on kalakonserve?" "Vaadake, dzhentelmenid," ütleb inglane häbelikult, "asi on selles, ma juba lapsest saadik vihkan kalakonserve..."

***

Abielupaar on laeval. Naine toetub hooletult reelingule. Mööduv madrus ütleb: "Proua, olge ettevaatlikum, nii võite te veel üle parda kukkuda!" "Ja mis teie muretsete?" tõstab mees häält. "On see minu või teie naine?"

***

Laevareisi teisel päeval kaebab üks daam pootsmanile: "Kujutage ette, öösel tuli minu kajutisse madrus!" "Noh, ja keda teie siis teise klassi kajutisse ootasite," toriseb pootsman, "kaptenit või?"

***

Noor daam sõidab laevaga Ameerikasse ja peab reisi jooksul päevikut. "Esmaspäev. Väljasõit Hamburgist. Ilus ilm. Teisipäev. Suur pidu laeval. Sain tuttavaks esimese ohvitseriga. Suurepärane vestleja. Kolmapäev. Veetsin päeva esimese ohvitseriga meeldivalt vesteldes. Käisime kogu laeva läbi. Muutub pisut ründavaks. Neljapäev. Esimene ohvitser ähvardab avada laeva põhjaluugid, kui ma tema soovidele vastu ei tule. Reede. Päästsin 1285 meeskonnaliikme ja 1972 reisija elu."

***

Inglane ja ameeriklane sõidavad ühes kajutis üle Atlandi ookeani. Ameeriklane teeb südame kõvaks ja otsustab, et tema vestlust ei alusta. Nii möödub viis päeva. Inglane on väga viisakas, kuid vait kui haud. Alles viimasel õhtul enne New Yorki saabumist näib inglane jõudvat tähtsale otsusele. Äkki võtab ta end kokku, köhatab ja lausub pidulikult: "Sõidate vist ka Ameerikasse?"

***

Shotlane sõidab laevaga Inglismaalt Prantsusmaale. Kui laev sadamasse jõuab, näeb ta, kuidas veest väljub tuuker ja sammub kaldale. Shotlane minestab. Kui ta jälle teadvusele tuleb, küsib tema voodi kõrval istuv arst: "Mu härra, öelge mulle, mis teid nii hirmsasti erutas?" "Teate, mind lõi rivist välja see," vastab shotlane, "et väinast oleks ka jalgsi üle pääsenud!"

***

Shotlane küsib enne merereisi arstilt, mis on parim vahend merehaiguse vastu. "Mis teisse puutub," vastab arst, "siis soovitan shillingit suus hoida."

***

Kaks inglast kohtuvad meres: "Vabandage, kõik ujuvad supelpükstes, aga teie olete õhtuülikonnas ja kingadega?" "Asi on selles, et ülejäänud suplevad, aga mina upun."

***

Tuuker ja akvalangist töötavad mere põhjas. Äkki ujub nende juurde hai ja pistab akvalangisti nahka. "Kas sa mind ei söögi?" küsib hirmust värisev tuuker. "Tänan pakkumast," vastab hai "aga konservidele eelistan ma alati värsket liha."

***

"Kullake, luba mul kolmeks nädalaks mere äärde sõita," palub naine oma meest. "Vannun, et mõtlen seal ainult sinust." "Mu kallis," vastab mees, "arvan, et oleks siiski kasulikum, kui jääksid minuga ja mõtleksid need kolm nädalat merest."

***

Noorpaar veedab mesinädalaid laevareisil. Laev on parajasti keset Atlandi ookeani. "Oh, Jack," ütleb naine, "kujuta ette, kui laev nüüd põhja läheb - missugune õndsus on siis koos surra!" "Mina oskan ujuda," tähendab Jack. "Kaabakas!"

***

Pärast laevahukku satuvad inimtühjale saarele kaks meest ja imeilus neiu. Mehed lähevad neiu pärast kaklema. "Milles asi?" hüüab neiu neid lahutama sööstes. "Kas teie pähe võis tõesti tulla selline rumal mõte, et üks teist on liigne?!"

***

Shotlane kukub vette. Tema naine näeb seda ja pistab karjuma: "Appi, mu mees upub! Appi! Appi!" Kaks madrust tulevadki appi ja tirivad uppuja välja. Kui mees juba kaldal lamab, sosistab naine: "Ei tea, kas anda neile üks nael vaevatasuks?" "Piisab poolest naelast," sosistab mees vastu, "ma olin ju vaid pooleldi uppunud!"

***

Vestlevad kaks kaugsõidumadrust: "Kuidas sa teada saad, mida su naine kodus teeb, kui sa ise sõidus oled?" "Ma palun oma venda, et see tal silma peal hoiaks ja vajaduse korral teda ka kasutaks." "Aga mina möödun koju tulles alati pingist, kus istuvad meie maja klatshimoorid ja ütlen: "Tere, litsid!" Nemad vastu: "Ah meie oleme litsid! Aga kas sa ka tead, mida su naine...!" Ja laovadki mulle kõik välja."

***

Kaks shoti meremeest, kes on laevaõnnetuse üle elanud, istuvad palgijupi peal ja õõtsuvad ookeanis. Suures hädas hakkab üks neist palvetama: "Armas Jumal, olen sinu käskudest sageli üle astunud, aga kui ma seekord pääsen, siis tõotan ma, et tahan..." Teine katkestab ta palve: "Ole ettevaatlik, Patrick, oota natuke, ma arvan, et näen maad."

***

Stjuuard seisab laeva tekil ja võtab saabujaid vastu: "Esimene klass paremale, teine klass vasakule." Viimaks saabub noor veetlev naine, laps süles. Et ta paistab nõutu olevat, siis küsib stjuuard temalt viisakalt kummardades: "Esimene või teine?" "See ei olegi minu oma," vastab tütarlaps punastades.

***

Prantsuse madrus küsib inglise madruselt, miks on Briti laevastik alati võidukas olnud. "Sellele on kerge vastata," teatab inglane. "me võidame sellepärast, et palvetame enne lahingut." "Aga ka meie palvetame enne lahingut," segab prantslane vahele. "Nojaa," ütleb inglane, "aga meie palvetame inglise keeles."

***

Meremees tuleb kaugsõidult tagasi ja leiab kodus hällist ees vastsündinud lapse. "Kuidas see võimalik on?" ägestub mees. "Kolm kuud sõitsime mööda Doonaud alla, neli kuud peatusime Konstantsas, seitse kuud olime Mustal merel ja siis veel kuu aega tagasiteed. Kokku olen kodust ära olnud 14 kuud. Seleta, naine kust see laps pärit on?!" "Ära ägestu!" rahustab naine meest. "Lapse tõi möödunud kuul üks kena noor neiu Konstantsast."

***

Mees on kaks aastat merel, jõuab siis kodumaale tagasi ja läheb kõigepealt naabri juurde: "Kuule, ütle nüüd ausalt, kas selle kahe aasta jooksul käis mu naise juures mõni mees?" "Võin sulle kindlalt öelda, et ei käinud," vastab naaber. "Noh, ma siis ka ei lähe," arvab mees.

***

Turistide laeval küsib vanem daam madruselt: "Kas te ujuda oskate?" "Vahetevahel jah," vastab madrus. "Ja millal see hetk siis on, kui te end ujumisvõimelisena tunnete?" "Siis, kui vette satun, armuline proua."

***

Perekond Müller ujub meres. Ema näeb, et väike Hans ujub liiga kaugele ja kutsub teda hirmunult tagasi. "Aga ema," hüüab poiss vastu, "isa ujub ju veelgi kaugemale!" "Sellest pole midagi Hans. Isal on elukindlustus."

***

Isa ja Juku sõidavad laevaga Mustal merel. "Isa, isa! Vaata, delfiin!" hüüab Juku. "Mis sa sellepärast karjud?" küsib isa pahaselt. "Kes ta sulle on, sugulane või?"

***

Inglise dzhentelmen sõidab reisilaeval üle Atlandi. Ta istub parajasti baaris ja vestleb võluva noore daamiga, kui nende laua juurde ilmub keegi mees ning küsib valjul häälel: "Ole nii kena, vennas, ja ütle mulle, kus siin neetud laevas tualett asub?" Daam punastab, dzhentelmen aga vastab: "Minge trepist üles C-tekile. Sealt leiate ukse, millel on kiri "For Gentleman". Ärge laske end sellest heidutada, vaid astuge rahulikult sisse!"

***

Kaks inglise dzhentelmeni igavlevad üle Atlandi ookeani sõitva laeva pardal. "Igav on," haigutab üks. "Mis oleks, kui mängiks õige ajaviiteks partii kaarte?" "Võib ju kah," vastab teine. "Tõsi küll, viimati hoidsin ma kaarte käes rohkem kui kümme aastat tagasi." "Sellest pole midagi, mina pole kaarte mänginud juba rohkem kui kakskümmend aastat. Stjuuard, tooge palun kaardipakk!" Stjuuard toob kaardid. Üks dzhentelmen kaalub kaardipakki peo peal ja ütleb: "Mulle tundub, et siit on üks kaart puudu..." Teine võtab paki oma kätte, hüpitab seda peopesal ja täpsustab: "Teil on õigus. Puudu on ärtu emand."

***

Kaks laevareisijat klammerduvad laeva reelingu külje ja hoiavad mütsist kinni. Tuul on paisunud tormiks ja laev kõigub ähvardavalt. "Mis te teeksite, kui laev uppuma hakkaks?" küsib üks. "Läheksin loomulikult tualettruumi," vastab teine. "Ei tea, miks ?" "Sinna tuleb vesi ainult siis, kui seda tõmmata."

***

Aurikul on nähtavasse kohta välja pandud järgmine teadaanne: "Tekil asuvad toolid on määratud daamidele. Härrasid palutakse toolidele mitte enne istuda, kui daamid on seal aset võtnud."

***

Noa satub oma laevaga tormi kätte. Ta pöördub abikaasa poole ja märgib: "Lood on üsna täbarad, rotipaar põgenes laevalt."

***

Tallinna sadamas tuleb laevale mustanahaline Soome kodanik, mille peale eesti piirivalvur tähendab: "Kuumakindel põhjapõder."

***

Soomlane, rootslane ja norralane vaidlevad selle üle, kellel on suurem laev. Norralane räägib: "Minu laev on nii suur, et võin veoautoga mööda tekki sõita." "Minu laev on nii suur, et võin sinna lennukiga maanduda," kiitleb rootslane. Vaidluse lõpetab soomlane: "Minu laev on nii suur, et kui kokk kartuleid keedab, siis peab ta allveelaevaga sukelduma, et näha, kas alumised on juba pehmed."

***

Mees läheb laevareisile ja võtab kaasa oma naise ja ahvi. Laevale näeb ta aga silti "Lemmikloomad keelatud!" Mees läheb korraks laevalt maha ja pistab ahvi nurga taga püksi ja pääsebki laevale. Esimese peatuse ajal läheb mees näost valgeks, teisel ajal siniseks ja kolmanda ajal kollaseks. Kui nad laevalt maha hakkavad minema, küsib naine: "Miks sa esimese peatuse ajal näost valgeks, teise peatuse ajal siniseks ja kolmanda ajal kollaseks läksid?" "Esimese peatuse ajal arvas ahv, et leidis banaani," seletab mees, "teise ajal, et leidis koopa, ja kolmanda ajal hakkas ta banaani koopasse tassima."

***

Üksiku saare randa ujub laevahuku üleelanud mees. Suure vaevaga ajab ta ennast püsti ja komberdab liivasele rannale. Seal võtab teda vastu tema naine, kes on varem päästepaadiga saarele jõudnud: "Kus sa olid? Laev uppus juba eile!"

***

Laev, millega Jack sõidab, satub karile. "Nüüd on kõik läbi!" mõtleb Jack. "Ei ole kõik läbi," ütleb Jacki sisemine hääl. "Haara päästerõngas ja hüppa üle parda!" Jack hüppabki päästerõngaga vette. Laev läheb põhja, kõik upuvad. Saabub öö. On külm ja märg. "Nüüd on küll kõik läbi!" mõtleb Jack. "Ei ole läbi," ütleb sisemine hääl. "Uju lõuna poole, seal on saar!" Jack hakkab ujuma ja jõuabki hommikul saareni. Rannal seisavad odadega relvastatud pärismaalased. "Nüüd on küll kõik läbi," mõtleb Jack. "Ei ole kõik läbi," vaidleb sisemine hääl vastu. "Mine neegripealiku juurde ja tee talle kummardus!" Jack läheb ja teeb kummarduse. "Ja nüüd," jätkab sisemine hääl, "viruta talle jalaga kõhtu!" Pikemalt mõtlemata teeb Jack nagu kästud. "Nüüd on tõesti kõik läbi!" ütleb sisemine hääl.

***

Kaks merehädalist lõdisevad jääpangal. Äkki hüüab üks: "Me oleme päästetud! Näe, sealt tuleb täiskäigul "Titanic!"."

***

Laevalt märgatakse meest, kes ujub kaugel avamerel. "Hei sõber," karjutakse talle, "pea veel natuke vastu! Kohe laseme päästepaadi vette." "Pole vaja!" hüüab ujuja vastu. "Öelge parem, kuidas ma Liverpooli pääsen?" "Ujuge veel kolm päeva otse, aga reedel pöörake vasakule!"

***

Vestlevad kaks meest: "Kas olete pannud tähele, et suurtel laevadel on enamasti naisenimed?" "Olen küll. See tuleb sellest, et nad on raskesti juhitavad."

***

Jutuajamine auriku pardal: "Aga äkki läheb laev põhja. Kas te ujuda oskate?" "Ujuda mitte, aga ma oskan kuues keeles appi karjuda."

***

Pärast laevahukku pääsevad kolm meest. Esimene on puupea, kes ei upu, teine suli, kes alati kõikjalt kuiva nahaga välja tuleb, ja kolmas joodik, kel meri põlvini.

***

Vetelpäästja märkab väikeses lahesopis suplejat. "Kas te ei lugenud hoiatussildilt, et siin on ujumine keelatud?" hüüab ta suplejale. "Ma ei ujugi, ma upun!" hüüab mees vastu. "Ah soo, siis on teine asi, uppumine ei ole keelatud."

***

"Minu abikaasa on meremees," räägib daam seltskonnas. "Kujutage ette, üksteist kuud aastas on ta merel ja ainult ühe kuu kuival maal!" "Oi, proua, kujutan ette, kui raske teil on!" tunneb üks kuulajaist kaasa. "Pole viga. Mind aitab see, et poole sellest kuust veedab ta oma vanemate juures."

***

Mere kaldal istub mees ja nutab. Tema poole pöördub möödakäija: "Mis juhtus, härra?" "Täpselt selles kohas uppus kaks aastat tagasi mu esimene naine." "Noh, kaks aastat on pikk aeg, te peaksite selle kaotusega juba harjunud olema." "Muidugi olen, asi on hoopis selles, et mu teine naine ei ole mingi hinna eest nõus siia ujuma tulema."

***

Hääl merelt: "Appi! Päästke! Upun!" Hääl kaldalt: "Mina ei oska ka ujuda, aga mul ei tule pähegi seda kõva häälega kuulutada."

***

Ookeanilainetes suplev puhkaja hakkab äkki üht meest silmitsema: "Kas me oleme koos koolis käinud?" "Ei." "Järsku elame ühes linnajaos?" "Ei." "Aga kust mul teie nägu nii tuttav on? Kas oleme varem kohtunud?" "Jah, mullu esitasite samu küsimusi..."

***

Sadamas istub paadilaenutaja ja räägib megafoni: "Paat number 99, pöörduge tagasi, teie aeg on läbi." Möödub tund, ei mingit reaktsiooni. Paadilaenutaja hüüab taas: "Paat number 99, pöörduge tagasi!" Tema juurde tuleb vetelpäästja ja ütleb: "Kuule, mis kuradi number 99, meil on ju ainult 75 paati?!" Paadilaenutaja haarab binokli, vaatab ja hüüab: "Paat number 66, kas teil on mingeid probleeme?"

***

Pärnu rannas upub välismaalane. "Help! Help!" karjub ta meeleheitlikult. Kaldal jalutav eestlane märgib etteheitvalt: "Inglise keele asemel oleks tulnud hoopis ujuma õppida!"

***

Mees hakkab jõe ääres ujuma minema. "Ma ei soovita teil siin supelda, härra," pöördub tema poole üks kohalik elanik. "Jõgi kubiseb krokodillidest." "Aga kus ma siis ujuda saan?" küsib mees. "Paar miili allavoolu, seal, kus jõgi merre suubub." "Ja te olete kindel, et seal krokodille pole?" "Mitte ühtegi, vannun teile! Krokodillid kardavad nimelt kohutavalt haisid."

***

Vestlus laeval. Naine: "Kallis, kui ma vette hüppan, kas sa siis päästad mu ära?" Mees: "Kui ma jah ütlen, kas sa siis hüppad?"

***

"Tule, Jack, lähme merre ujuma!" hüüab üks sõber rannas teisele. "Parem mitte," vastab Jack. "Ujuda ma ei oska, aga pissihäda praegu pole..."

***

Sõbrad omavahel: "Mõned inimesed on ikka kinnised küll. Töötad aastaid kõrvuti ja mitte ei saa aru, mida ta endast kujutab. Võtame kasvõi Jacki, kellega me kümme aastat koos vetelpäästes töötasime." "Pea nüüd kinni, Jack oli ju avameelne ja jutukas inimene." "Seda küll, aga kui ta ei oleks vette kukkunud ja ära uppunud, poleks keegi tänaseni teadnud, et ta ei osanudki ujuda."

***

Vetelpäästja päästab noore daami uppumissurmast. Neiu sosistab: "Te olete muinasjutuprints. Ma täidan kolm teie soovi." "Mul on ainult üks soov," vastab noormees muiates, "kuid see-eest kolm korda."

***

Vetelpääste päästab uppuva naisterahva. Kaldal antakse talle esmaabi. "Pole midagi, pulss on korras... ta on elus," ütleb vetelpäästja. "Suurepärane, te juba toibutegi. Öelge ometi midagi." "Ega teil juhuslikult peeglit ole?" -

***

Laevahukust pääsenud mehed satuvad ühele asustamata saarele, naised aga lähedal asuvale teisele saarele. Meeste saarel arutatakse elavalt, mida edasi teha. 25-aastane kiirustab: "Mehed, mis siin pikalt mõelda, ujume kähku naabrite juurde!" 40-aastane: "Rahu! Ehitame parve ja sõidame sellega rahulikult naabersaarele." 50-aastane: "Kuulge, mehed, ärge rabelege, kohe ujuvad nad ise siia." 60-aastane: "Milleks kogu see vaidlus? Mulle on siit kõik niigi hästi näha."

***

Noormees võtab end rannas alasti ja läheb ujuma. Kui ta välja hakkab tulema, märkab ta, et tema riiete kõrval istub noor neiu, kes loeb raamatut. Mees leiab järve põhjast kastruli, astub seda enda ees hoides veest välja ja küsib: "Mida te loete?" "Filosoofiat," vastab neiu. "Siis öelge, palun, millest ma mõtlen?" "Te mõtlete, et kastrulil on põhi!"

***

Vestlus supelrannas: "Kas te saaksite mulle pooleks tunniks seda lillelist madratsit laenata?" "Mis te nüüd! See on ju minu mees!"

***

Shotlane McGregor on esimene inimene, kes Uus-Meremaalt Austraaliasse ujub. Kui ta Austraalia pinnale jõuab, on tal vastas sajad ajakirjanikud, kes tunnevad huvi, kuidas temast nii fantastiline ujuja sai. "Kui ma olin kahe aastane, viis isa mu paadiga Loch Nessi keskpaika ja viskas üle parda," jutustab McGregor. "Mu tuli kaldani ujuda ligi kümme miili." "See pidi kaheaastasele ränk ülesanne olema!" imestavad ajakirjanikud. "Jah," vastab McGregor, "aga kõige raskem oli kotist välja pääseda..."

***

Neiu riietub rannas lahti ja läheb suplema. Kohe ilmub valvur ja teatab: "Siin on suplemine keelatud!" "Miks te mulle seda siis öelnud, kui ma riidest lahti võtsin?" "Aga lahtiriietumine ei ole keelatud."

***

Kaks meest lähevad suplema. Natukese aja pärast ilmub tulivihane valvur: "Tulge kohe veest välja!" "Miks?" ei saa mehed aru. "Me pole ju midagi halba teinud." "Aga kas te silti ei näinud?" käratab valvur. "Sinna on ometi suurte tähtedega kirjutatud: "Haide söötmine keelatud!"."

***

Sõbrannad omavahel: "Oled sa segaseks läinud? Miks sa merereisile minnes musta kleidi kaasa võtad?" "Alati peab kõigeks valmis olema - mu mees ei oska ju ujuda."

***

Kaks naist omavahel: "Tead, mu sõbranna abiellub okeanoloogiga." "Ja kus laulatus toimub?" ""Titanicu" pardal."

***

Rannaraadio teatab: "Proua punases mustade täppidega supeltrikoos, 46. suurus. Tulge kiiresti veest välja ja minge oma riietuskabiini. Te unustasite oma trikoo selga panna!"

***

Supelrannas jälgivad mehed imestusega, kuidas üks vanem daam ujub ja sukeldub nagu hüljes. Kui ta veest välja hakkab tulema, julgeb üks neist küsida: "Armuline proua, millest see tuleb, et te nii hästi ujute?" "Ah, see on harjumusest," lööb vanaproua käega, "nooruses olin ma nimelt Veneetsias tänavatüdrukuks."

***

Väike grupp mehi seisab mere ääres. Äkki kostab naisterahva kisa: "Appi! Päästke! Upun!" Üks meestest tormab vette. "Ei, mitte teie!" karjub naine. "Mitte teie, vaid mees sinistes ujumispükstes!"

***

Pirita rannas on üles riputatud suur plakat: "Kodanikud uppujad! Seoses sellega, et Eesti Vabariigis on riigikeeleks eesti keel, appihüüdeid teistes keeltes ei arvestata ja abi ei osutata. Päästeamet."

***

Supelrannas. "Kuulge, kas see on teie poeg, kes seal minu õlgkübarasse liiva kühveldab?" "Oh ei! Minu poeg on hoopis seal - näete, ta proovib parajasti, kas teie transistorraadio vee all ka mängib..."

***

Peen proua küsib rannas Jukult: "Kas siia randa satub ka palju vrakke?" "Ei, teie olete esimene," vastab Juku.

***

Suplerannas manitseb kombluspolitseinik ülinappides bikiinides tütarlast: "Mida ütleks küll teie ema, kui ta teid sellises kostüümis näeks?" "Oi, ta ütleks mulle paljugi! Need on ju tema bikiinid."

***

Sõbrannad omavahel: "Mary, miks sa bikiinid kaasa võtad? Sa lähed ju nudistide plaazhile." "Meil on täna maskiball..."

***

Keegi mees kõnetab rannas ühte neidu: "Tütarlaps, kinkige mulle oma foto!" "Oo ... milleks teil seda vaja läheb?" küsib neiu koketeerivalt. "Ma panen selle kappi, siis lapsed kardavad sealt kommi otsida."

***

Päikesepaistelisel päeval on rannas palju inimesi. Ühe kena neiu juurde tuleb keegi noormees ja teeb ettepaneku: "Miks te siin üksi, võiksite ju mulle seltsiks tulla?" "Noormees, kellena te töötate?" küsib neiu. "Programmeerijana." "Noh, siis kujutage ette, et te tulete randa päevitama ja näete seal arvuteid, arvuteid, arvuteid..."

***

Juku pöördub supelrannas isa poole: "Vaata, isa, vanaema ei uju enam, vaid vehib kätega ja karjub." "Ole siis viisakas poiss ja lehvita talle."

***

Ants: "Eks ole, merevesi on praegu veel väga külm?" Juku: "On küll. Ma poleks täna eales ujuma läinud, kui ema poleks keelanud."

***

Vestlevad kaks meest. "Kas teid on varem karistatud?" "Jah, ujusin keelatud kohas ja pidin kakskümmend krooni trahvi maksma." "Ja pärast seda ei ole teid enam karistatud?" "Ma ei uju enam."

***

Akvalangist sukeldub 5 meetri sügavusele ja näeb seal oma üllatuseks meest, kel akvalangi pole. Ta sukeldub viis meetrit sügavamale, kuid teine mees tuleb talle kohe järele. Akvalangist sukeldub põhja, kuid kohe on ka akvalangita mees tema kõrval. Siis ei pea akvalangist enam vastu vaid kirjutab sõrmega liivale: "Kuidas sa suudad ilma akvalangita nii sügaval olla?" Teine mees kirjutab vastu: "Sa oled idioot. Ma ju upun!"

***

Reisija otsib laeval oma kajutit. "Kas te siis tõesti oma kajuti numbrit ei mäleta?" küsib kaasreisija. "Numbrit ma tõesti ei mäleta, kuid mul on hästi meeles, et illuminaatorist paistis kajakas, kes suure laine harjal istus."

***

Odessa plaazhile tuleb näkineid, väike lapsuke süles ja küsib puhkajatelt: "Ega te oska öelda, kust ma võiksin leida tuuker Ivanovi?"

***

Mererannas jalutab mees fotoaparaadiga. Tema juurde tormab keegi naine: "Tulge kähku, mu sõbranna kukkus vette ja upub!" "Vabandage, preili," vastab mees, "aga mul lõppes just film otsa."

***

Kaks meest istuvad rannas ja vaatavad, kuidas imeilus tütarlaps veesuuskadel mööda sõidab. Üks ütleb: "Kujuta ette, et ta hakkab just praegu uppuma, me päästame ta ja mina suudlen teda." Äkki hakkabki neiu vee alla vajuma. Mehed hüppavad vette, sukelduvad ja tirivad tütarlapse välja. Üks paneb silmad kinni ja suudleb teda: "Kuule, ta lõhnab kuidagi imelikult, ja üldse on siin miski korrast ära." "Ma arvan sedasama. Tüdrukul, keda nägime, olid suusad all, aga sellel on hoopis uisud."

***

Laevareisil märkab reisija, kuidas tema kajutinaaber endale õhtuti naiste öösärgi selga ajab. Oma pärimisele saab ta järgmise vastuse: "Ma olen kuulnud, et laevahuku puhul päästetakse kõigepealt naised."

***

Kaks ärimeest vestlevad rannas: "Kuulge, kus te nii hästi sukelduma õppisite?" "See juhtus Kanaaridel, kus ma möödunud aastal puhkasin. Võtsin just rannas päikest, kui nägin äkki mafioosot, kellele ma 500 000 dollarit võlgu olin."

***

Väike Ats jookseb koju, erutatud ja märg: "Emme, emme, ma oleksin peaaegu ära uppunud!" "Kas tõesti? Noh, kuivata siis jalad korralikult ära..."

***

"Kas ma pean teile eine kajutisse serveerima?" küsib stjuuard merehaigelt reisijalt. "Pole vaja," vastab reisija, "visake see, palun, kohe üle parda."