Kaks preestrit suunduvad hilja õhtul dushi alla. Olles juba lahti riietunud, avastavad nad äkki, et seepi polegi. Isa Johnil tuleb aga meelde, et tal oma toas seepi leidub, ja lähebki siis sellele järgi vaevumata riidesse panna. Kes see nii hilja ikka vastu tuleb! Saanud kaks seepi kätte, asub ta tagasiteele. Aga nagu saatuse kiuste lähenevad koridoris kolm nunna. Püha isa vaatab ahastuses ringi, aga peita pole kuhugi. Nõjatub siis vastu seina ja teeskleb, et on kuju. Nunnad peatuvad ja imetlevad, kui elutruu too veider kuju seal on! Järsku sirutab üks nunn käe välja ja sikutab Püha-Isa riista. Suure ehmatusega pillab too ühe seebi maha. "Ohooo! See veider kuju on hoopis mingi seebi-hoidik," kommenteerib teine nunn. Et oma teooriat tõestada, sikutab ka tema Püha-Isa vänta. Loomulikult pillab see ka teise seebi maha. Ka kolmas nunn otsustab kätt proovida. Sikutab ja sikutab - midagi ei juhtu. No sikutab veel mitu korda ja hüüatab siis imestunult: "Puha-Jumalavägi! Isegi kätekreemi saab!"