Inimene võib tahta lähedust, kuid tunda samal ajal ärevust või väsimust. Mõnikord reageerib keha puudutusele ka siis, kui inimene seda tegevust ei soovi. Kehalist reaktsiooni ei saa kasutada nõusoleku asemel. Küsi, mida teine inimene päriselt tahab.
Samal teemal Nõusolek. Kuidas aru saada, et mõlemad tahavad?
Ka suhtes võib soov eri päevadel olla erinev. Kui märkad, et tunnete erinevalt, proovi sõnastada oma vajadus ilma süüdistuseta: „Tahaksin täna lihtsalt kaisus olla.” Teine saab öelda, mida tema vajab, ja koos saate leida mõlemale sobiva viisi lähedust hoida.
Kui muutus tekitab sulle pikemat aega muret või seostub valu, meeleolu või ravimitega, räägi sellest arsti või nõustajaga.
Erista kehalist reaktsiooni ja enda soovi
Kui sa pole kindel, kas tahad jätkata, võta hetk ja küsi endalt, kas see otsus tundub vabatahtlik. Võid tunda elevust ja samal ajal otsustada, et tahad koju minna. Partneri kehalised reaktsioonid ei ütle tema eest, mida ta soovib. Kui oletus ja tema öeldu erinevad, lähtu sellest, mida ta sulle ütleb.
Kui partnerite soovid on eri rütmis
Rääkige sellest olukorras, kus kumbki ei oota kohe lähedust. Võid küsida, mis aitab teisel end turvaliselt ja lähedasena tunda. Mõnele sobib vaikne ühine õhtu, teisele aeg eraldi või rohkem vestlust. Kui üks tahab seksuaalset lähedust ja teine parasjagu ei taha, leidke viis koos olla, millega mõlemad nõus on.
Kas soov peab tulema spontaanselt?
Sa võid märgata, et mõnel päeval tahad ise lähedust algatada ja teisel tekib huvi alles siis, kui tunnete end hästi koos. Mingit kohustust sellest edasi minna ei teki. Kui kipud nõustuma selleks, et teine pettunud ei oleks, harjuta ütlema „Oota, ma tahan enne mõelda”. Vastus võib ka pärast mõtlemist olla „ei”.
Millal tasub nõu küsida?
Kui muutus kestab ja tekitab sulle muret, pane tähele, kas samal ajal on muutunud uni, stress, tervis või ravimid. Räägi tähelepanekutest nõustajale või arstile. Nii saab vestlus lähtuda sinu olukorrast.
Loe lisaks Nõusoleku põhimõtted.