Selle jutustuse järgi võiks vändata mängufilmi ja nii saaks elu ühe romantilise traditsiooni võrra rikkamaks: tõusta Euroopa ühe ilusama raekoja torni ja seal seksida. Ta helistas naisele ja teatas resoluutselt: "Saame siis homme kokku, aluspükse ära jalga pane."

Ja lisas siis leebemalt: "Ma väga sooviks, et sa teeksid nii."

Ettepanek oli nahaalne, kuid mõjus naisele erutavalt. Ta juba kujutas ette mehe käsi ta rindu hellitamas - aeglaselt, riiete all pugemisega mitte kiirustades. Selline lähenemine küttis kirge ja täitis keha kustumatu ihaga.

Kahe nädala eest oli ta ise mehele helistanud ja palunud tutvustada talle vanalinna mõnusamaid kohti.

Nad kohtusid kell viis raekoja sissepääsu juures. Oli meeldivalt soe õhtupoolik. Raekoja platsi olid vallutanud turistid ja kunstnikud, kes kauplesid oma maalidega. Õhus oli rahulolu ja joovastust, mis on võimalik vaid juhul, kui su hinges pole kohta ühelgi murel ja meeled tunnetavad millegi ootamatu saabumist. Vabaõhukohvikus polnud ühtegi vaba kohta. Terve Euroopa tundus olevat kogunenud Tallinna seda õhtut nautima.

Naine polnud nende kahenädalase tutvuse jooksul kordagi kohtamisele hilinenud ega teinud seda ka nüüd. Mees suudles dzentelmeni kombel ta kätt ja silitas kergelt ta puusa. Naine punastas, mõistes, et selle liigutusega kontrollis mees oma soovi täitmist. Mees, tundmata riiete all aluspükste rante, oli aga õnnelik: naine usaldas teda.

"Ma tutvustaks sind kõigepealt vanalinna suurepäraste hoovidega," tutvustas mees oma plaane, "pärast aga tõuseme raekoja torni - Vana Toomase enda juurde, ja see saab olema suurepärane."

Sellest "ja see saab olema suurepärane" jäi naisel hing kinni ning möoda keha levis kuumalaine. Roosatama löönud põsed andsid sellest ka väljapoole märku. Alltekst mehe sõnades oli ju vaid üheselt mõistetav.

Turiste oli tornis vähe, kuna sinna ronida oli küllaltki tülikas, ning teekonna vanalinna punaste katuste nautimiseks kõrgusest võtsid enamasti ette vaid paadunud romantikud. Isegi nooruke piletimüüja, kelle ülesandeks on selle lõbu eest kasseerida sisse 10 krooni, polnud oma jalaga torni esimeselt astmelt kaugemale saanud. Tööpäevad tähendasid tema jaoks vaid 8 igava tunni möödasaatmist.

Kell oli saanud juba kuus. Mees ulatas piletimüüjale kahekümne krooni asemel kolm tuhat krooni - poole neiu kuupalgast, ning sellega oli privaatsus tornis neile kahele järgneva tunni aja jooksul tagatud.

Ootusega hinges, hakkasid nad mööda keerdtreppi üles minema. Kuid mehel oli siiski üks mure. Eelmine kord, kui ta selle retke üksinda ette võttis, olid turistid jätnud torni maha kusehaisu ja tühjad pudelid, ning ta kartis selle ebameeldiva aistingu kordumist. Sellest oleks piisanud, et kõik plaanitu ära rikkuda.

Naist justkui toetades, peatus mehe käsi ta tagumikul ja liikus sealt julgelt edasi, pugedes seeliku alla. Üks aste mehest kõrgemal seisev naine tardus. See on hea, et tal pole enam menstruatsioone, käis mehel mõte peast läbi. 48-aastane naine võib elu täiel rinnal nautida, ilma et oleks vaja rasestumist karta. Igal eal on seega omad eelised...

Mees laskis kätel käia vaikides ja järjekindlalt, jõudes naise jalgevahele. See oli koht, mis levitas enamasti naise kõige isikupärasemat lõhna. Ta tõmbas käe seeliku alt välja ja surus selle oma huultele. Nina haistis vaid puhtust.

"Sa oled kuidagi mõttesse jäänud," sõnas naine, püüdes üle õla mehele pilku heita.

"Ma ei mõtle, ma naudin," tuli vastuseks. "Ja miks mitte nautida, me oleme juba ammugi täiskasvanud inimesed ja võime seda endale lubada. Või kardad sa siiski midagi?"

Naine raputas pead ja nad läksid edasi. Mehe kätele lisas see pearaputus julgust ning peagi polnud naise kehal enam ühtegi kohta, kust nad poleks üle käinud.

Naine hakkas naerma, puudutused jalgevahel tegid kõdi ja tuletasid meelde ta pulmaööd. Mehele oli ta läinud neitsina... Aasta pärast sai tast lesk, sest mees suri verevähki.

Üleval tipus, kus oli tornikell ja vöõede taga avatud akendest avanes vaade igasse ilmakaarde, mees embas naist, surudes teda tugevasti enda vastu, ja suudles pikalt. Naine tundis ennast mehe haardes turvaliselt ja õnnelikult. Ta alakeha vastas oli midagi jäika ja ta teadis suurepäraselt, mis see midagi oli... See oli meeldiv.

Mehe käsi libises taas naise jalgevahele seda õnnistatud paika mudima. Naine tõmbus mängeldes eemale, kuid meest ja tema soove oli võimatu peatada, sest naine hakkas talle iga hetkega üha rohkem meeldima.

Tornis oli puhas ja romantiline, avatud aknast puhus leebe tuul ning värskendas nende leemendavaid nägusid. Nad olid vanalinna punaste katustega ühte sulanud ning romantikatiibade lehvides justkui linna kohale tõusnud... Mees oli seda paika nende kohtumiseks kaua valinud, otsides seda õiget, mis jääks naisele meelde kogu eluks. Ja ta arvas, et oli tabanud märki, raekoja tornist parimat paika poleks ta iialgi leidnud.

Mees tõstis seeliku üles, laskus põlvili ja hakkas naise jalgevahet suudlema. Mõnutunne pani naise värisema, ja kui mees palus tal võrest kinni hoides kummarduda, ei lasknud ta seda kaks korda öelda. Aknast avanes vaade Niguliste kirikule...

Mees surus keele ta kannikate vahele ja lakkus häbememokkasid. See kõikjale ulatuv keel... Naine kahvatas ja sulges silmad. Mees mõistis, et see hetk on käes, kus ta võib naisega teha kõik, mida vaid soovib...

"Ära piina mind, palun, ära piina," oigas naine. Kuid mees ei kiirustanud, ja see oli nende mõlema huvides - nautide seda magusat piina, mille nimel tasub elada. Sõrmedega üle kõdisti käies küttis ta naist veelgi üles.

Kauem vastu pidada polnud siiski enam võimalik ning mees alustas keppimist, tungides aeglaselt naise sisemusse. Kuid seegi oli alles lõpu algus. Mees tõmbas riista välja ja lükkas uuesti sisse, ja niimoodi korduvalt - rahulikult ja hellalt... Jõuline tõuge tuli naisele ootamatult ja pani valust kiljatama - magusast valust. Mees tundis peenisepeaga emakakaela, mille pehmus pole millegagi võrreldav...

Mees lükkas allalangenud seeliku taas üles, et see ei segaks vaatepilti. Kuigi naine polnud enam esimeses nooruses, olid ta kannikad endiselt pringid ja kutsuvad ning mees haaras neist kahe käega kinni. Mõte sellest, et naine kuulub talle ja ainult talle, ajas ta hulluks. Sellist omanditunnet polnud ta varem kordagi kogenud. Ta tundis ennast kõikvõimsana, jumalana, kellel pole naudingute teel ühtegi takistust. Ta oli kütt, ja saak keda ta keppis, oli olnud jahti väärt...

Mehe huuled oli kuumad ning niiskuse kaotanud. Maad oli võtnud põud, rinnus lõõmas ning kuivanud kurk nõudis eluvett. Mees kummardus selle järgi taas naise ette põlvili ning lakkus ahnelt ta vittu ning imes kõdistit. Tõstnud naise aknalauale ja lükanud ta jalad laiali, oli ligipääs parem. Mees imes, lakkus, hammustas - see oli meeletus. Ta üritas oma keele toppida nii sügavale kui võimalik.

Naise keha hakkas tõmblema, andes märku, et orgasm oli kohe saabumas. Orgasm - see ainus hullumeelne hetk, mille möödudes on inimesed, need maapealsed jumalad, võimelised taas normaalseks saama...

Mees lükkas oma riista taas naise sisse, et tunda sealset agooniat. "Oota, las ma võtan sind ka," tegi naine korraga ettepaneku. See oli mehe jaoks ootamatu. Enamus naisi ei olnud suhuvõtmisest eriti huvitatud, ja kui nad seda tegidki, siis vaid soovist matkida filmidest nähtud voodistseene. Võimaluse korral piirdusid nad siiski vaid meheilu kerge suudlemise ja surumisega oma rindade vastu, kui sedagi.

"Pole vaja," ei tahtnud mees, et naine võtaks suhu vaid sellepärast, et talle heameelt valmistada. "Kui sa tahad, võid teda lihtsalt suudelda." Paljugi mis - naine võis haista uriini või ta enda sisemusest külge jäänud lõhnu, ja oli siis seda vaja. Milleks naist sellega alandada? Naudingurõõmust andunud naine ei tea enam isegi, milleks valmis olla, ja kas ta seda meest üldse armastabki...

Mees mõistis, et naine on erutusest teadvust kaotamas ja pani ta istuma redelile, mis ulatus katusele viiva luugini. Katusele pääs oli muidugi suletud ja tabalukk luugi ees võttis külastajailt selle mõttegi.

Ta nööpis lahti naise pluusi ning avastas rõõmuga, et naine oli koju jätnud mitte ainult püksid, vaid ka rinnahoidja. Sirutanud naise jala enda õlale, tähendas ta, et naine on vaatamata eale endiselt väga painduv...

Must kolmnurk kutsus ahvatlevalt ja mõnus oli lükata riist taas sinna südamikku, mida varjasid siidised, tihedad karvad. Karvakasv oli naisel võimas, kui seda aeg-ajalt raseerida, muutub padrik tihedamaks. Kuid mehele selline tutt just meeldiski, mis kõiki voldikesi kattes laskis sügaviku võlusid vaid aimata...

Naise suletud silmadest ja kavaturoosast näojumest võis järeldada vaid ühte: ta viibis reaalsest maailmast eemal, olles sukeldunud vaid naudingusse. Mees liigutas oma taguotsa naise jalge vahel hoolega. Kiirendatud liigutused tegid tast kiskja, kes on otsustanud oma saagi lõhki rebida...

Riist tungis üha sügavamale ja sügavamale, tekitades naises valulähedast mõnu. Piir valu ja mõnu vahel ongi ju enamasti õhkõrn... Nende kehad võnkusid ühes rütmis kui rihma ja turi, mis löögi all ägiseb.

Ejakulatsioon oli lähedal, tundis mees ning keeras naise taguotsaga taas enda poole. Kuigi nad keppisid akende lähedal, olid mõlemad veendunud, et keegi neid tänavalt nägema ei küüni.

Naine tilkus kui kevadine kask ja mehele see meeldis, ta riist tekitas sisse ja välja liikudes mõnikord lurtsuvaid helisid ning mis võis olla veel parem teadmisest, et sa suudad naist niivõrd erutada ja et ta sind tahab.

Nende mõlema ihas polnud midagi räpast. See oli kristallpuhas mäng, täis säravat puhtust, mida mees naise sisemusest leidis. Ja kuigi ta oleks võinud naisele ka kannikasse keerata, tundus anaalne vahekord olevat seekord kohatu ja räpane. Seks raekoja tornis erines sedavõrd tavalisest, kus hinge ja keha puhtus pole alati määravad. Seekord oli aga tegemist hoolikalt ettevalmistatud peoga, mis suutis pakkuda kosutust nii hingele kui kehale.

Kõik! Kumbki neist ei suutnud enam seda ülevat hetke edasi venitada, ja naise vitt täitus spermast. Mees lükkas end jõuliselt naise keha vastu, et ükski piisk ei pudeneks põrandale. Ta ei teadnud isegi, miks ta nii väga tahtis, et kogu tema vedelik ilmtingimata naisesse voolaks. Võib-olla soovist sulada sel kombel ühte? Võib-olla... Ta tundis, kuidas naine sai orgasmi ja tupelihaste tahtmatud kokkutõmbed ta riista hellitasid. See naise sisemuses mitmeid minuteid kestev agoonia meelitas tast välja viimasegi piisa ning saatis selle emaka poole teele.

Mees suudles naist hellalt. Just hellus ja hoolitsus on see, mida naised pärast vahekorda meestelt ootavad, et orgasmist - sellest hullumeelsest, taevalikust elamusest taas maa peale laskuda, ja millest nad enamasti ilma jäävad...

"Võib-olla oli see minu poolt siiski reetmine?" küsis naine korraga.

Reetmine? Selle peale polnud mees osanud mõeldagi, et naine võis võtta nende lendu linna kohal kui oma manalateele läinud mehe reetmist!

"See pole reetmine," kinnitas mees. "See on elu, ja elu tahab elamist."

"Mis edasi saab?" tahtis naine teada.

"Edasi? Edasi saab olema vaid tõde meie suhte kohta," vastas mees ja luges naise pilgust, et nende suhe jätkub. "Ma võiksin sulle külla tulla, kui sa seda muidugi tahad." Naine naeratas: "Ma mitte ainult ei taha seda, ma ootan seda..."

Käeulatuses olev tornikell hakkas lööma - üks, kaks, kolm... seitse. Nad teadsid, et kõikide turistide pilgud on praegu raekojal. Ja nad teadsid, et nende aeg tornis olla sai täis.

Alla laskudes tegid nad mitu peatust, et suudelda. Naine säras ja oli oma õlgadelt justkui kümme aastat minema heitnud. Ta ei kahelnud, et see lend linna kohal jääb tema südamesse kogu eluks, olenemata sellest, millised plaanid võisid saatusel nende suhtega olla. Tema elus oli seni olnud vaid üks mees, ja temagagi sai ta olla vaid ühe aasta.

Ülejäänud elu oli ta mööda saatnud kahasse üksindusega, sest elu ebaõiglust liiga noorelt tunda saanud naisena polnud tal jätkunud uue suhte loomiseks julgust. See, mida sul pole, ei saa sulle kunagi ka haiget teha, oli ta kõik need aastad enda lohutuseks mõelnud.

Jõudnud alla, ulatas mees naisele oma küünarnuki ja nad väljusid raekojast kui perekonnaseisuametist - pruutpaari kombel õhetavatena ja elevil.

Seda ei osanud ei mees ega naine aimatagi, et nende lendu linna kohal oli märgatud. Uudishimu oli olnud noorukesest piletimüüjast suurem ja sundinud ta esimest korda elus torni tippu ronima: mitte just päris tippu, kuid piisavalt kõrgele, et näha, mida need kaks seal ometi teevad...

Kuid neiu palnud ainus, kes õnnestus seda lendu pealt näha. Võimsa objektiiviga varustatud fotograaf oli tutnud sel õhtul ühe plakati tarvis Vana Toomast pildistama...