|
tussuland.com » seksikool Nii hakkab armastus jälle klappima Lisatud: 01. Aprill 2005 16:07 Kas ta ei pea minust enam lugu, või ei armasta ta mind? On meie partnerlusel tõesti lõpp? Naise peas tiirlevad juba nädalate kaupa niisugused mõtted. Viimase kahe kuu jooksul on ta oma mehega ainult kaks korda maganud. Leigelt, kireta. Poleks ta ise alustanud, poleks seda teist korda võib-olla tulnudki. Rutiin, seks nagu tükitöö. Kuhu on jäänud see iha ja kõike vallutav rõõm, mis kunagi oli? On tal teine? Naine ju armastab oma meest, ja mees teda... Aga kõik on absoluutselt teistmoodi kui paari aasta eest. Rõõmust on jäänud vaid hall argipäev, hirm, stress. Aeglaselt ja salakavalalt on see ligi hiilinud ja paigale jäänudki. On midagi niisugust lahti ka sinu kodus? Saksamaal küsitleti 2500 kindlas partnerluses elavat meest ja naist. Tulemus oli masendav – peaaegu 90% tunnistas, et neil on seksuaaleluga probleeme. Kuidas algab armastuses enamik kriise ja kuidas neile vastu saab, sellest allpool. 1. Mees mandub Õhtupoolik pärast tööd. Seljas lotendav T-särk ja mugavad treeningpüksid, lülitab ta teleri sisse, longib mööda tuba ringi, trimpab õlut. Kui algavad hilisõhtused uudised, siis ta juba norskab. Möödas on need ajad, mil ta veel pärast dušigi end korda tegi ja eine ajaks küünlad süütas. Mängu ja peibutamise aeg on igaveseks möödas – mees on oma “saagi ” ju ammu kätte saanud. Tuhvlites diivanil lesides võib igaõhtuse seriaali või löökfilmi vahele ju mõnusalt lobiseda, aga sädameid pilduva erootika äratamiseks ei viitsi ta enam midagi teha. 2. Enam ei austata teineteise privaatsust Muidugi – nüüd tuntakse teineteist juba läbi ja lõhki; armastatakse ju, jagatakse igapäevaelu. Aga peab siis kahekesiolek ka ühise küüntelõikamise, pesemise ja tualetiskäimiseni minema?! Päevast päeva, aastast aastasse? Ei! Iga inimene vajab omaenese täielikku intiimsfääri, ka siis, kui on aastakümneid koos elatud, eriti aga siis, kui teineteist armastatakse. Sest armastus eeldab lugupidamist, nii enesest kui teistest, seega oma tillukesegi territooriumi säilitamist ja teise oma austamist. Igatahes, külgetõmme, iha – see eeldab distantsi. 3. Rutiin magamistoas Kümme aastat ühes voodis, kõike on juba proovitud. Partneri keha tuntakse niisama põhjalikult kui enda oma, seal ei paista enam olevat ainsatki “valget laiku”, mida veel avastada annaks. Naine tunneb meest, teab, millal ta koju ja voodisse tuleb, mida ta seal suudab. Mees teab, kui avatud ja ootel on naine, kuis ta vaikselt “nurru lööb”, kriimustab või ekstaasis oigab. Seda kõike on juba sadu kordi kogetud, uudsuse asemel on siginenud igavus. Intiimakt on tüütu kohustus, “võimlemine”, mis asjata jõudu kulutab. 4. Lapsed ja kaos Elutoa laual lebavad segamini raamatud ja lastesokid. Riiuli serval on 4-aastane poeg oma autod parkinud, põrandal vedeleb tühjakssöödud jogurtipurk, räsitud kaisukaru ja nätsupabereid. Mööda vaadata, sellest mitte numbrit teha? Ei, seda nüüd enam ei sünni. On’s võimalik aega maha võtta ja õrnutseda keset niisugust kaost? Romantilisi unistusi või kiresööstu ei ärata see kummaski. Kui üldse midagi, siis kanget tahtmist tüliks. 5. Ajapuudus Igavene vastuolu: naised tahavad mitte ainult seksi, vaid sinna juurde ka õrnust, südant. Meestele on see enamasti ükskõik. Nad teeksid ju mõnikord heameelega n.-ö. asja kiiresti ära, kuid nad ei talu seda etteheitvat virinat selles eest, et kunagi pole piisavalt seda “jama”, enne või pärast. Naised niisugust “kiirefekti” ei talu, sellepärast eelistavad nad seksist pigem loobuda. Kuidas saaks kannatusest uuesti rõõm? A. Mana enesele vaimusilma ette taas möödunud kirglikud ja õrnad ajad. Kuis kõik esimese kohtumise ajal oli... Sul olid küüned laitmatult korras ja lakitud, seljas su “väike must”, soeng stiilne... Miks sa end praegu enam iialgi niisuguseks ei tee? See kutsuks esile tõelise meeleolu muutuse – iseäranis mehe puhul, sest seda sugu mõjutavad optilised muljed kaugelt rohkem kui sa arvad. B. Mitte miski ei tapa armastust sedavõrd intensiivselt kui argipäevastress. Eriti mis puutub naistesse kui inimkonna tundlikumasse ja keerulisema närvikavaga poolde. Ära tee sellest tragöödiat, vaid püüa seda teadlikult maandada. Anna enesele puhkust, lülita end aeg-ajalt kõigest täiesti välja. Kui armastus on alles, siis su partner mõistab sind. Kui talle sinuga küünlavalguseõhtu nautimine ajaliselt parajasti ei sobi, pole tal midagi selle vastu, kui naudid seda või midagi analoogset sõprade ja kolleegide seltsis. C. Ära eira vähimatki võimalust õmuseavaldusteks. Paita või suru hetkeks partneri kätt ka kõige proosalisemate toimingute juures, emba teda möödaminnes – kehaline kontakt säilitab igatsuse ja iha. Ka väikesed ootamatud kingitused panevad südame üle aastate endises rütmis tuksuma. D. Naised tahavad, et neist lugu peetakse, mehed samuti. Viimastele on palju rohkem kui naistele vaja aga eneseusu turgutamist. Nad tahaksid, ei nende naised ka aastate pärast neile sama armunuina näiksid kui aastate eest, sama meeletuina ja kirglikuina. Ara siis häbene seda näidata! Ära ole vahetpidamata solvunud tema (näilise) külmuse ja ükskõiksuse peale, ära lase tal jäässe minna. Avalda häbenemata oma intiimseid soove, ole voodis tema abimees, mitte käskijanna. E. Mitte mingi butafooria ega poosid ei taga head seksi, vaid lennukas fantaasia. Sul on ju meeles, mis teda kõige rohkem n.-ö. hulluks ajas. Ära taaslavasta täpselt sama, mis on olnud. Muuda “lavakujundust”, võta tarvitusele praegusele ajale vastavad “rekvisiidid”, aga jäta alles sü?ee ja hoolitse faabula ecsl. F. Ära hakka kõike seda, mis siin kirjas, tegema homsest alates iga päev – siis vääriksid ta silmis vaid kaastunnet. Tee aeg-ajalt ootamtu “süst” ja ära oota, et homsest muutub kõik. Ajad vankri hullemini kraavi, kui mängid hommikul solvunut või hakkad õhtul tänitama: “Sa ei armasta mind, sulle ei mõju enam miski!” Tegutse, ja oota! Loetud: 4437 korda, kommentaare: 1
|
|