Miks peab nii sageli kuulma kurtmist teemal: miks minul kuidagi ei vea? Miks just mina alati vale mehe otsa satun? Kus siis hulguvad ringi need "õiged" mehed, kes on tugevad, targad, usaldusväärsed ja head? Aga võib-olla polegi viga vales partneris, vaid meis endis - ehk selles, et me otsime pidevalt oma puuduolevat poolt, aga hoopis valest kohast ja vale inimese juurest.

Keda me ikkagi otsime, kui hing ihkab ideaalse armastuse ja rahuldustpakkuva suhte poole? Üks osa inimestest arvab, et me otsime neid, kes on meile sarnased, kuid samas on täpselt sama palju ka inimesi, kes just vastupidist usuvad ehk et kehtib see vana tuttav reegel vastandite tõmbumisest.

Omamoodi kokkusattumus

Psühholoogid on sellele küsimusele juba ammu vastuse leidnud. Mis siis paneb meid üksteise poole tõmbuma - on need mingid kindlad iseloomujooned või hoopis midagi muud? Kõigepealt ei tohiks unustada, et inimese iseloomus on koos nii nähtavad kui ka varjatud ehk sügavamal paiknevad jooned. Nähtavate ehk väliste iseloomujoonte alla kuuluvad näiteks tagasihoidlikkus ja suhtlemisoskused, kalduvus loogilisele või hoopis loomingulisele mõtlemisele. Siia alla kuulub ka otsene emotsioonide väljendamine - kes tõstab häält, kes vaikib, kes kuidas naerab.

Väidetavalt peaksid kõige paremini omavahel sobima inimesed, kelle sügaval sees peituvad jooned on erinevad, aga väline käitumine sarnane. Miks nii? Öeldakse ju, et inimesed, kes on kaua abielus olnud, lähevad teineteise nägu ja tunduvad pealtnäha sarnased. Siin see saladus peitubki, kooselavatel inimestel on ühised harjumused, ehk ka sarnane maitse, käitumismaneerid ja vaat et ka sarnane kõnestiil - rahuliku ja pehme intonatsiooniga või vastupidi, närviline ja hüplev.

Muus osas jäävad inimesed aga erinevaks, sest meile on alati huvitavam see inimene, kes meie juba olemasolevale "poolele" midagi uut juurde annab, teistsuguseid vaateid elule, omamoodi lahendusi üleskerkivatele probleemidele, ootamatuid ja üllatavaid mõtteid jne. Päris kohutav oleks ju päevast päeva tõtt vahtida iseenda koopiaga, on täiesti loomulik, et igavus ja kaaslase täiesti ettearvatav käitumine ainult haigutama ajab.

Probleem selles ongi, et uue inimesega tuttavaks saades õnnestub väga vähestel kohe algul tema iseloomust sotti saada. Paraku on selle küsmusega nii nagu mõne teisegi asjaga siin maailmas - vaid aeg aitab meil selgusele jõuda. Suures armumise tuhinas kipub see enamasti meelest kaduma - kellel on siis aega oodata, kui armastus on nii-nii suur ning tahaks kõike nüüd ja praegu ja kohe! Niimoodi juhtubki, et partnerit valides tehakse sageli saatuslik viga, mida hiljem ei jõua ära kahetseda. Psühholoogid panevad südamele vana tarkusetera, et õige valiku tegemiseks tuleks partnerit väga hästi tunda. Loomulikult on palju ka neid õnnelikke, kes küll kiiresti kokku kolinud ning kauaks kokku ka jäänud, kuid ju naeratas neile õnn pisut rohkem, viies kokku just need kaks õiget.

Eeskujud suunavad

Sageli võetakse partneri otsingul sihikule need inimesed, kes kuidagi mõnd meile lähedast inimest - eelkõige oma isa või ema - meenutavad. Nii mõnedki tüdrukud piiluvad noormehi, kes nende isale sarnanevad, kuid paraku tuleb sellistel juhtudel sageli valmis olla mitmesugusteks raskusteks. Naine, kes mehe juures "isalikke" jooni otsib, on tavaliselt lati väga kõrgele seadnud. Samas on ta aga ise endiselt seesama väike tüdruk, kes isale vaimustunult silmadega otsa vaatab ning teda jäägitult usaldab. Sellist partnerit leida pole aga kerge. Üks variant on kindlasti ka see, et partnerit otsides jätkubki silmi vaid endast kuni 15-20 aastat vanemate meeste jaoks.

Mitte kõik isad ei ole tütardele heaks eeskujuks, mõnikord võib juhtuda, et kuigi isa oli halb ja käitus kodustega halvasti, siis valib tütar endale ikkagi täpselt samasuguse mehe. Mis siis, et ta ju ometi nägi, milliseid probleeme see igapäevaelus kaasa toob. Ta võtab justkui ema rolli üle ning püüab mehega kuidagi toime tulla nagu tema ema seda tegi, sest nii see ju peab olema.

Lisaks enda minevikule ära ka partneri oma unusta, ka temal on "veimevakas" nii mõndagi, sealhulgas ka mitmeid pisikesi perekondlikke saladusi. Eriti tasub jälgida suhteid pereliikmetega, sest elu näitab, et suuremal osal juhtudest kannavad mehed naise peale üle suhtumise oma emasse. Kui mees oma ema eest hoolitseb ja temasse tähelepanuga suhtub, siis on üsna tõenäoline, et ka tulevane naine tema peale loota võib.

Kui tulevase partneri kodune pereelu kulgeb justkui pulbitseva vulkaani jalamil ehk on täis tülisid ja vaidlusi ning mõttetuid sõnelusi, siis arvesta, et midagi sarnast on oodata ka sinul, sest inimene juba niisama lihtsalt väljakujunenud käitumisharjumusi ei muuda. Kui mees oma vanematega pisimagi asja pärast ägedasse sõnelusse laskub, tasub ettevaatlik olla, tahad sa tõesti sellist koormat oma õblukestele õlgadele? Võib-olla on sinu ettekujutuses kodu üks armas ja rahulik paik, mitte pidev lahinguväli.

Mingit garantiid, et sobiva kaaslase otsingud ka vilja kannavad, küll ei ole, kuid palju edu sellegipoolest. Pole selle "kiire asjaga" nii kiire midagi, valiku teed tõenäoliselt ikka pikaks ajaks, nii et vali hoolega.