See oli ju alles eelmisel nädalal, kui Sa pahuralt sõbrannadega turtsusid ega pidanud ühtegi nende ettevõtmist küllalt heaks, et seda oma kohalolekuga kaunistada. Aga mis Sinuga täna lahti on? Su kõnnakus on tantsisklev kergus ja Sa naeratad isegi juhuslikule möödujale. Õnnetunne ei taha Sinusse ära mahtuda, see pulbitseb üle ääre. Energiat ja tegutsemislusti on järsku nii palju, et Sa ei tea, mida sellega peale hakata.

Ometigi pole Sa öö jooksul silmatäitki maganud. Sul tasub vaid meenutada Tema häälekõla, kui peopesad muutuvad higiseks ja kõhus hakkavad “lendama liblikad”. Sa oled armunud. Endalegi ootamatult - üleöö...

Biokeemiline rünnak

Armumise keemiat on väga palju uuritud ja sellest on palju räägitud. Me teame, et armumisega kaasneb terve rida keemilisi protsesse, mis omakorda vallandavad ridamisi vaimseid ja füüsilisi reaktsioone. New Yorgis tegutseva Albert Einsteini nimelise Meditsiinikolledzhi teadlased tegid katseid armunud üliõpilastega. Arvutiekraanilt oli näha, kuidas katsealuse nelja ajupiirkonda tulvas veri, kui tal paluti vaadata armastatu pilti.

Need neli piirkonda, mis katse ajal monitoril helendama lõid, talitavad emotsioonide ja mõnutunde keskustena. Nendes keskustes on hulganisti dopamiiniretseptoreid. Dopamiin vallandab erutustunde. Seejärel saab organism fenüületüülamiinilaengu. See annab armunule õnnetunde, paneb südame pekslema, käed higistama, pupillid laienema ja tekitab kõhus võbinaid. Lisaks eelpoolnimetatutele vabaneb organismis adrenaliinikogus, mis kiirendab südame tööd, annab energiat ja tekitab suurepärase enesetunde. Kokteil missugune!

Nii nagu alkohol ja narkootikumid, pärsib kainet mõtlemist ja enesekontrolli ka fenüületüülamiin (FEA) - see amfetamiiniga suguluses olev keemiline ühend. FEA mõju all olles võid kaotada kriitilise meele ja käituda kui koolieelik - naerda omaette ja kilgata üllatunult, kui mõni tuttav Sulle vastu juhtub. Lisaks sellele, et Sinu mõistusega ei paista kõik korras olevat, hakkab keemia Sind “ära rääkima” ja ühel hetkel võidki leida end Temaga voodist.

Armusõltuvus

Fenüületüülamiini ehk FEAd nimetatakse ka armastuse molekuliks. Kui Sa tunned end justkui kaaluta olekus, käid ringi lauldes ja hõisates ja oled valmis suurest õnnest isegi võhivõõrale kaela langema, siis võib kindlalt öelda, et oled FEA mõju all. See amfetamiinisarnane aine võib nii mõnelgi inimesel tekitada sõltuvuse - armumissõltuvuse. Kas alateadlikult või teadlikult otsivad niisugused sõltlased võimalust olla pidevalt kellessegi armunud. Ainult niimoodi tunnevad nad end hästi. Nii nagu sõltuvuse puhul ikka.

FEAd leidub ka shokolaadis ja mitmes energiajoogis. Kui Sa päeva jooksul vaid pakikese krõpse või mõne küpsise oled põske pistnud, kuid sellest hoolimata ei tuleta tühi kõht end meelde, võid kindel olla, et Sinu organismis on käivitunud “shokolaadivabrik” - tootes küll mitte shokolaadi, vaid FEAd.

Armumissõltlaste kõrval on olemas ka selliseid inimesi, kes kinnitavad, et nad ei armu mitte kunagi. Teadlased arvavad, et sellel on omad füsioloogilised põhjused. Võimalik et nende organismis mingil põhjusel ei käivitu “armukokteili” tootmine.

New Yorgi osariigi Cornelli Ülikooli teadlaste uuringute tulemusel on jõutud huvitavale järeldusele - nimelt armuvad mehed naistest kergemini. Nad on rohkest testosteroonist üles köetud ja see piitsutab neid tagant - ikka ühe eesmärgi - seksi nimel... Kuna naise ajus on tunded ja teadvus paremini ühendatud, säilivad nendel nii reaalsustaju kui kriitikameel. Seepärast on nad võimelised taipama, kas partner nendele sobib ja mittesobivuse korral suhet lõpetama.

Mis otsustab partneri valiku?

Kuigi ameerika psühhiaater Dorothy Rowe on öelnud, et armumine on mõnes mõttes psühhoositaoline seisund, on armunud olek igati nauditav. See on ju nagu ime. Järsku muutub teine inimene Sulle väga lähedaseks. Pelglikkus ja võõrastus on kuhugi kadunud. Argipäevast tuimaks muutunud süda on jälle õrn ja tundlik. Sa oled õnnelik, et midagi nii imelist on just Sinuga juhtunud. Et saatus on nimelt Sind välja valinud. Sul on nüüd olemas ütlemata lähedane inimene, keda Sa mõistad ja kes mõistab Sind. Tunned Tema lähedust isegi siis, kui teid lahutavad pikad vahemaad.

Ometigi - miks Sa armusid just Temasse? Missugused on need tegurid, mis mõjutavad partneri valikut? Vaevalt Sa oskaksid ratsionaalselt seletada, miks Sa valisid välja just Tema. Jaa, seda küll, et Tal on erakordselt selge pilk ja Ta tantsib nii hästi kui ei keegi teine. Aga kas just need asjaolud olid määravad?

Või püüad enda valikut põhjendada üksindustundega, mille käes viimasel ajal piinelnud olid? Siis tuli Tema ja ütles Sulle midagi ilusat, midagi niisugust, mida juba ammu olid kuulda soovinud...

Või ehk tekkis teil vastastikune iha? Esimesest silmapilgust. Just see võib olla kõige olulisem põhjus külgetõmbe tekkimiseks kahe inimese vahel. Aga ikkagi, miks see säde, see külgetõmme tekkis just Sinu ja Tema vahel?

Loomariigis otsustavad paarilise valiku üle feromoonid. Need on seksuaalaistinguid edasi kandvad lõhnavad ained. On täiesti võimalik, et teiegi kohtumise puhul oli otsustav sõna öelda kellegi alateadvusest tulevatel hinnangutel Sinu lõhna kohta. No nii! Jälle oli keemia mängus... ja otsuse langetasid teise inimese ninasõõrmed, mis Sinu feromoonid kinni püüdsid.

Puudutused seovad

See pole veel kaugeltki kogu armukeemia. Te kohtusite peol, kus Tema Sind tantsule palus ja pani käe ümber Sinu piha. Kui Tema lähenemine oli Sulle vastuvõetav, hakkas teid mõjutama oksütotsiin. See molekul mõjub puudutuste kaudu. Kui partner võtab kinni Sinu käest või paneb käe Sulle ümber, siis oksütotsiinitase Sinu organismis tõuseb. See keemiline ühend seob Sind kokku teise inimesega. Lähisuhetes on oksütotsiinil siduv toime isegi siis, kui te teineteist ei näe. Ka üksnes mõtlemine Tema peale tõstab Sinu oksütotsiinitaset.

Lisaks armunute sidumisele ja lähedustunde hoidmisele vastutab oksütotsiin ka vanemate ja laste omavaheliste sidemete eest. Siingi kinnitate hoolitsust ja lähedust lisaks sõnadele ka puudutustega.

Testosteroon sunnib vallutama

Armusuhetes on oma osa täita ka naissuguhormoonil östrogeenil. See hormoon muudab naise veetlevaks ja määrab, milliseid lõhnasignaale ta välja saadab. Östrogeeni leidub mõningal määral ka mehe organismis. Sellest hormoonist sõltuvad mehe ja naise vahel aset leidvad emotsionaalsed ja füüsilised õrnuseavaldused. Östrogeeni vallandudes võtab naine mehe oma embusse ja on nõus temaga hellust jagama.

Et armukokteil oleks täiuslik, ei saa te läbi meessuguhormooni testosteroonita. Teatud määral leidub seda ka naise organismis. Testosteroon on kirgede stimulaator ja selle hormooni kaudu saabub algatus seksiks. Sellel hormoonil pole mingit pistmist emotsioonidega - ta on nii mehe kui naise seksuaalsust ajendav faktor. Ta sunnib meest, kelle testosteroonitase on oluliselt naise omast kõrgem, seksuaalsetele vallutustele. Kuna sellel pole seost emotsioonidega, võib mees leida ennas võõra naisega voodist... Ta võib jõuda sinna pelgalt vallutussoovist. Või siis testosterooni sunnil, kui soovite.

Kui kokteil lahtub

Nüüd aga tagasi armumise juurde. Mis saab edasi? Sa oled armunud. Sinu ja Tema tunne on vastastikune. Võib juhtuda, et hakkate sellele vundamendile ehitama (õhu)losse, eeldades, et tunne teis jääb igavesti püsima. Sa isegi ei mõtle sellele, et Sinu valik võis olla pime, tingitud üksnes Sinus möllavast keemiast. Kas te sobite teineteise kõrvale ka mures ja tagasilöökides, mis üheski lähisuhtes ei jää tulemata? Sellele Sa praegu ei mõtle.

Kas te olete valmis sellest imelisest tundest, millele Sa ei usu iial lõppu tulevat, arendama välja armastuse? Või küsime natuke teisiti - kas olete valmis teineteist hoidma ja kaitsma, arvestama teineteise soovide ja vajadustega ka siis, kui saabub hall argipäev, kui ootusärevus on asendunud igapäevarutiiniga? Kas olete valmis arendama endis lõputut hoolimist ajaks, mil hormoonid on ammugi taltunud?

Vaata, asi on selles, et keemia Sinu sees ei toimi igavesti. Ainult armumise algetapil on Sinu veres ühekorraga nii dopamiini, fenüületüülamiini kui ka oksütotsiini. Ajapikku kujuneb Sinu organismis nende ainete suhtes välja kõrgendatud taluvus ja mõju väheneb. Tead ju küll, kuidas organism harjub mõne ravimiga, mida pikka aega tarvitanud oled. Nii pole midagi parata, et teie tunded muutuvad ajapikku palju rahulikumaks.

Loodus annab ajalimiidi

Kui armumine vähehaaval mööduma hakkab, muutud nõutuks - tundub, et nüüd on küll partneril või teie suhtel midagi viga. Tegelikult ei ole see nii. Cornelli Ülikooli professori Cindy Hazani uurimus kinnitab, et armumine vältab 18 - 30 kuud. Kõnealune uurimus põhineb 5000 paariga peetud vestlustel ja meditsiinilistel uuringutel. Näib, et need piirid on loodus ette kirjutanud. See on ka arusaadav.

Evolutsiooni käigus vajas inimene romantikat selleks, et kohtuda, tutvuda, eostada ja tuua laps ilmale. Sellele järgnes ema kohustus hoolitseda lapse eest, mitte aga peksleva südame ja higiste peopesadega patrneri järele igatseda. Paarist aastast piisas looduse poolt antud ülesande täitmiseks.

Miks loodad Sa nüüd, et teie arm võib olla igikestev? Tõsi, kui Sul hästi läheb - kui feromoonid on Sind kokku juhatanud inimesega, kes sobib ka muuks kui lapsele eluandjaks ja kui te mõlemad olete valmis oma ühise tuleviku nimel pingutama, võib teie suhe kesta oluliselt kauem kui 30 kuud. Aga kokteili mõju on selleks ajaks juba möödunud.