Peale lapse sündi seisab värskel emal ees väga põnev ja imeline aeg. Esimestel sünnitusjärgsetel päevadel, nädalatel ja kuudel tegeleb naise organism sellega, et pikast rasedusest ja pingutavast sünnitusest tasapisi taastuda. Mitte kõigile ei möödu aga sünnitus jälgi jätmata, pole midagi erakordset selles, kui sünnitanud naist hakkab kimbutama inkontinentsus ehk uriinipidamatus. Sellest paljude jaoks piinlikust murest on küll räägitud, kuid mitte niivõrd raseduse ja sünnitusega seoses.

Kolmekümnene Kristel on alati hirmus sportlik olnud, talle meeldib teha kõike — rattaga sõita, ujuda, joosta, ratsutada. Peale oma teise lapse sündi märkas ka tema, et püksid kipuvad aeg-ajalt märjaks minema. Seda eriti joostes, jooksuringilt tulles olid püksid suisa läbimärjad. Paar aastat peale sünnitust kevadisele Tartu jooksule minnes lõpetas ta küll hea tulemusega, kuid märgade säärtega — hea oli, et tumedad pikad püksid teda ei reetnud… Ühelt poolt oli tegu ju pingutusega, teiselt poolt põrutamise-rappumisega ja nii need äpardused juhtuvadki. Õnneks suudab Kristel asja üle nalja visata, kuna teab, et peale sünnitust on see suht tavaline, kuid kindlasti on palju neid naisi, keda taoline mure pigem punastama paneb.

Kahe aasta tagune Rootsis läbi viidud uuring näitas, et tervelt 11% naistest vanuses 20 kuni 40 aastat on hädas uriinipidamatusega. Muuhulgas võib selle info põhjal teha järelduse, et vaid väike osa naistest tegeleb oma vaagnapõhja lihaste tugevdamisega või siis teeb seda küll, aga lõpetab harjutuste tegemise liiga ruttu ära. Seetõttu riskivad liialt paljud äsja emaks saanud naised sellega, et "läbitilkumine" saabki püsivaks probleemiks. Uuringu korraldajate sõnul puudutab see eriti nooremaid emasid, kellel puuduvad vajalikud teadmised sobilike treeningharjutuste kohta.

Kuigi enamasti on jäänud mulje, et inkontinentsus on eakamate inimeste probleem, siis tegelikult on üheks riskigrupiks ka sünnitanud naised. Peale sünnitust jäävad vaagnapõhja lihased nõrgemaks ning uriinitilkade tagasihoidmine ei pruugi alati õnnestuda. Täpsed andmed selle kohta, kui paljudel naistel on sünnitusjärgselt selliseid probleeme esinenud, kahjuks puuduvad.

Rootsi uuring andis tõestust tõsiasjale, et tegemist on laialdase ja küllaltki tabu teemaga. Erineva mahuga uuringute puhul võib väita, et praktiliselt igal neljandal naisel on vahetult peale sünnitust probleeme uriinipidamatusega. Suur osa naistest ei kipu oma probleemist eriti rääkima, konkreetse uuringu puhul väitis 77% vastanutest, et pole sel teemal arstiga konsulteerinud.

Inkontinentsust on mitut tüüpi ning avalduda võib see näiteks ka stressi, pingutuse ja treeningu käigus. Sünnitanud naiste puhul ongi kõige tavalisemaks pidamatuse esilekutsujaks pingutus. Enamike jaoks on probleem õnneks mööduv nähtus ning harjutusi tehes saab taastumist ka kiirendada. Kellel aga hädad ei möödu, võib igapäevaelu aeg-ajalt suhteliselt tülikaks osutuda. Paljud häbenevad asjast üldse rääkida, vaid viiendik naistest on julgenud ja tahtnud probleemist oma partnerile kõnelda. Kõige rohkem tunnevad selle pärast häbi just nooremad naised vanuses 18-24, kellest peaaegu iga teine pole mitte kellelegi maininud, et nad mõnikord püksid märjaks teevad.

Mis siis ikkagi aitab? Suuremate "lekete" puhul tulevad appi spetsiaalsed mähkmed või sidemed (mõnikord piisab ka pesukaitsest), kuid probleemi kõrvaldamiseks on mõttekas alustada alakõhulihaste tugevamaks treenimisest. Harjutusi tuleb teha regulaarselt, kõige parem iga päev. Treeningu tulemusi peab muidugi mõned kuud ootama ning hea oleks harjutustega jätkata ka hiljem, et probleem tagasi ei tuleks.

VÕIMLEMISHARJUTUSED NAISTELE

Alljärgnevad harjutused on võetud leheküljelt ww.inkotuba.ee.

Uriinipidamatuse ravis on olulisel kohal võimlemisharjutused, mis tugevdavad uriini pidamiseks vajalike lihaste funktsiooni. Keskendu õigete lihaste leidmisele!

Alakõhulihaseid pinges hoida tähendab: suruge kokku lõpplihas pärasoole ümber, põit fikseeriv lihas ja tupp saavad ka kokku tõmmatud ja nagu üles tõstetud, et urineerimisvajadusele mitte järele anda.

Harjutuste sooritamisel:

• esialgu hoia pinget 2 sekundit, hiljem 5 sekundit • pingutamisel hinga välja ja lõdvestamisel hinga sisse.

Soorita järgmisi harjutusi mitu korda päevas:

• Selililamang, jalad põlvedest kõverdatud, käed kõrval. Hinga rahulikult nina kauda sisse ja suu kaudu välja hingates proovige pingutada alakõhulihaseid. • Istes, jalad põlvedest kõverdatud, käed toetuvad reitele. Pinguta alakõhulihaseid. Lõdvestus. • Selililamang, jalad põlvedest kõverdatud. Tõsta aeglaselt puusad üles, samal ajal pinguta alakõhtu, vaagnalihaseid. Lõdvestus. • Selililamang, jalad põlvedest kõverdatud, käed toetuvad reitele. Tõsta aeglaselt rindkere, libista käed põlvedeni, samal ajal pinguta alakõhulihaseid. Lõdvestus.

Pea meeles!

• Pingutada samu lihaseid, mis pingutuvad siis, kui tõstad rasket eset. • Hüpates pinguta alakõhulihaseid.

Testi ennast!

• Kui saad hakkama hüppega, kus jalad tuleb õhus laiali viia, siis oled hästi treeninud. Ära anna alla ja treeni regulaarselt. Juba peale mõnenädalast reeglipärast harjutamist märkavad tulemusi ka kõrgemas eas treenimisega alustanud.

Veel mõned harjutused!

• Selilil

amang, sirged jalad ristatud. Suru reied kokku, pinguta alakõhulihaseid. Tööta nende lihastega, millega saab urineerimist peatada. Lõdvesta, vaheta jalgade asendit. • Toengpõlvitus (neljakäpuli). Pinguta alakõhtu ja tõmba kühm selga (kassiküür), siruta selg, lõdvestu.