Kas G-koht on tõepoolest olemas või mitte? 84 protsenti Ameerika naistest usub, et on, paljud eksperdid aga on selles osas skeptilised ning hiljuti avaldatud uuring seadis erootiliselt tundliku koha olemasolu taas küsimärgi alla.

G-punktiks kutsutakse ülitundlikku piirkonda tupes umbes viie sentimeetri kaugusel tupeavast. G- punkti avastas 1950. aastal dr. Ernst Grafenberg, kelle perekonnanime esimese tähe järgi kannab see koht oma nime.

Kuigi Grafenberg ei esitanud mingeid tõendeid tundliku koha olemasolu kohta, kirjutati sellel teemal arvukalt raamatuid ning artikleid ja enamus ameeriklasi usub, et see koht on tõepoolest olemas.

Ameerika juhtiv seksterapeut dr. Ruth Westheimer usub, et G-punkti teooria pärineb päevist, mil naisekeha puudutavaid mõtteid propageerisid meesšovinistid. Sellest perioodist pärineb ka Freudi teooria meeste “küpsetest” ja naiste “ebaküpsetest” orgasmidest.

Sigmund Freudi teooria kohaselt võib “küps” orgasm leida aset vaid sugulise vahekorra ajal. Muudel aegadel saadud, sealhulgas masturbeerides saavutatud, orgasmid on “ebaküpsed” ja seega madalama astme omad. See teooria toetab G-koha olemasolu, muutes vahekorraaegse orgasmi tõenäolisemaks.

Probleemi lahendamiseks korraldas dr. Terence Hines Pace´i ülikoolist põhjaliku uuringu, mille tulemused on avaldatud erialaajakirjas American Journal of Obstetrics and Gynecology.

Ühe uuringu käigus uurisid kaks günekoloogi 11 naist pärast kolmetunnist õppust ning jõudsid järeldusele, et neist neljal oli tõepoolest G- koht. Teises uuringus võeti neljalt naiselt väidetava G-punkti kohast koetükikesed, aga täiendavaid närvilõpmeid sealt ei leitud.

Dr. Hines tegi järeldusi, et täiendavate uuringuteta on G-punkt omamoodi günekoloogiline UFO, mida on palju uuritud ja arutatud, aga mitte tõestatud.

Nii dr. Hines kui dr. Ruth soovitavad naistel mitte kurvastada, kui nad oma G-kohta ei leia, kuna seda ei pruugi ollagi.