Ükskõik, mida naine elus ka saavutanud ei ole, olgu ta edukas ärinaine või avalikku tähelepanu nautiv meelelahutaja, ikka peatuvad temal aeg-ajalt kaasinimeste küsivad silmad: aga kellega tema magab? Kas ta ikka üldse magab kellegagi? Ja kui selgub, et tal parasjagu kedagi polegi, siis… Jah, no mida näiteks teie siis mõtlete?

Enamik meist eeldab, et täiskasvanud inimene ikka magab kellegagi. Neist, kes pikaks ajaks üksi jäänud, arvatakse enamasti, et küllap neil midagi viga on. Või hea küll: kui mees, siis äkki homo? Kui naine, siis lesbi? (See tähendab, üleüldisel seksiturul ikkagi marginaalid.) Või siis lihtsalt vanatüdruk, keda keegi ei taha. Kui inimene kellegagi koos ei ela (loe: kellegagi regulaarselt ei kepi), siis on tal kasulik afišeerida oma seksuaalsuhete olemasolu ja soovitavalt ka nende rohkust, sest muidu hakkavad teised teda lihtsalt imelikuks pidama.

Inimesed ikka räägivad sellest, kes kellega koos elab (kellega magab), kellest lahku läks (enam ei maga) ja kellega pärast seda voodit jagama hakkas. Arvatavasti rohkem veel kui räägitakse sellest mõeldakse. Ikka arvatakse, et see sai oma uue tasuva töökoha tänu sellele, et on/oli tolle naine või armuke. Ja nendesse, kellega oleme maganud, suhtume ka ise paratamatult teisiti kui neisse, kellega mitte.

Näete näiteks tänaval teineteise käevangus ilusat pikka meest ja matsakat, mitte just eriti peente näojoontega naist. Nende kehahoiak reedab, et nad magavad teineteisega. Kuidas nad küll saavad, mõtlete teie. Kuidas saab nii ilus mees magada nii inetu naisega? Mida ta küll temas leiab? Äkki mingid sisemised väärtused? Äkki said üheöösuhtest kogemata lapse ja jäid kohusetundest kokku? Või raha? Äkki siis raha… No peab, peab mingi põhjus olema! Ei saa ju olla, et nii ilus ja nii inetu magavad teineteisega selle pärast, et mõlemad seda tahavad.

Kes keda kepib

Võib-olla teie olete nii vooruslik ja ei murra üldse oma pead selle kallal, kes kellega magab. Kuigi mina seda eriti ei usu. Mina väidan, et kogu meie ühiskonna elukorraldus sellel püsibki, kes keda kepib. Kui natuke liialdada, siis võiks öelda, et naine ongi eelkõige naine selles mõttes, et ta on maganud selle, selle ja tollega. Tegelikult kehtib see meeste kohta ka, nendegi hinnatavuse normiks on suuresti see paljuräägitud “pandavus”. Erinevus on ainult selles, et naisi mõjutab see, kellega nad on maganud ja magavad, palju otsustavamalt ja põhimõtteliselt.

Naise suhtes kehtib kohustus olla “pandav” ja siin eriti erandeid ei ole. Mees võib veel valida üksinduse ja olla aktsepteeritud, naisel on see samahästi kui võimatu. Tegemist on, võiks öelda, ajaloolise paratamatuse taagaga, mida ei muuda ei kisa televisioonis näidatavate erootikareklaamide aadressil ega aastaid ja aastakümneid vältavad diskussioonid prostitutsiooni (eelkõige ju ikkagi naise keha müümise) lubatavuse ja keelatuse teemal. Naine on oma seksuaalsuse vang. Naine on emakoja vang.

Erootikareklaamid on tühine pinnavirvendus, ainult igaühele arusaadav pealispind, mitte asja olemus ja tuum. Tuum on see, et kogu meedia ja eriti reklaam esitab naist kui olendit, kes vajab eelkõige seksi. Seksi kaudu saab müüa ükskõik mida, nagu näha, isegi Euroopa Liitu. - See deodorant hoiab sind “pandava” 24 tundi ööpäevas. Osta see huulepulk, siis tahavad kõik mehed sind keppida. See lõhn teeb sinust vastupandamatu emase. Natuke üle vindi keeratud, aga mõte on ju see? No on ju.

Seksuaalsus on energia

Varsti pärast seda, kui papa Freud oli inimesest seksuaalse olendi teinud, muutus tema leiutatud sublimatsioon võlusõnaks, mille abil sai selgitada, miks mõningatel inimestel, kelle seksuaalelu on ebaküllaldane või ebarahuldav, võib muudes eluvaldkondades olla suurepäraseid ja erakordseid saavutusi. Läheneme sellele tõsiasjale nüüd natuke teise nurga alt ja väidame, et seksuaalsus on energia. Suguakt on energiavahetus. Ja andjaks pooleks on siin naine.

Nii lihtne see nüüd ka ei ole, et kaks kepivad, mees tõuseb ja lahkub, energiast tulvil, seevastu naine jääb tühjakspigistatud sidrunina lamama. Ent võrrelgem esitatud postulaadi selgituseks kahte esmapilgul võrreldamatut mõtteviisi, et leida nende ühisnimetaja. Võtame Carlos Castaneda (ning Taisha Abelari ja Florinda Donneri) ja Luule Viilma.

Hästi lühidalt ja lihtsustavalt neile, kes pole lugenud: Castaneda ja teised nõidade õpilased elavad tsölibaadis sellepärast, et seks on meeletu ja mõttetu energiakulu. Seksuaalenergiat kokku hoides ja kogudes võib laiendada oma taju niivõrd, et saab võimalikuks sisenemine hariliku inimese jaoks olematutesse maailmadesse, vabadusse. Naise jaoks tähendab seks seda, et ta laseb mehel oma emakotta istutada helendavad kiud, mille kaudu mees saab selle naise käest energiat võtta veel siiski, kui nad juba ammugi teineteisega voodit ei jaga. Niisiis: naine on see, kes energiat annab.

Luule Viilma õpetuse kohaselt pesitseb naises armastuse allikas. See on olemas ainult naisel. Mees vajab armastust, ta ei saa ilma selleta elada, aga ei suuda seda ise luua, sest temal armastust loovat allikat ei ole. Sellepärast vajab ta naist, naise armastust, et elada, töötada ja luua seda, mida tema luua võib. Niisiis: naine on see, kes annab, jagab armastust.

Tähelepandav on see, et niivõrd erinevad, sihiseade poolest lausa vastandlikud mõtteviisid rajanevad tegelikult ühel ja samal eeldusel: naine on see, kes annab. Sest naisel on, mida anda. Naisel on see jõud, energia, mida mees vajab. Aga see on ka energia, mida naine võib kasutada iseenda taju laiendamiseks, üleminekuks teistesse dimensioonidesse, iseenda vabaduse saavutamiseks.

Nii et võib-olla on need naised, kes on otsustanud oma elu pühendada millelegi muule kui pandav-olemisele, hoopis nõiduse õpilased, kes soovivad seksuaalenergia kokkuhoidmise arvel oma tajumise piire laiendada? Võib-olla aga on nad lihtsalt edukad sublimeerijad, kes teavad oma energiaga paremat peale hakata kui mehe (meeste) “toitmine”?

Kindlasti on olemas naisi, kes küll soovivad seksuaalsuhet, ent ei suuda seda luua. Ent sama kindlasti on olemas ka neid, kelle jaoks seksist loobumine on teadlik valik, olgu selle põhjendused missugused tahes. Keppimine pole kohustuslik.