Seksist hoidumise pooldajatele on teatada ebameeldivaid uudiseid. Kui seksist keeldumine üldse kasulik on, siis seda ehk vaid vaimsest seisukohast võttes. Seejuures mingit kasu kehale sellest küll pole. Nii kirjutab mõjukas ameerika väljaanne Forbes.

Parim, mida kaasaegne teadus võib seksist hoidumise kohta öelda, on see, et teatavates annustes on see ohutu. Ja vastupidi, regulaarne terve seks annab hulgaliselt eeliseid nii meestele kui ka naistele (loomulikult on eelduseks, et ei saada mingit sugulisel teel edasiantavat nakkust).

Belfasti Kuningliku ülikooli spetsialistid viisid läbi uuringu, mille kestel jälgiti tervise üldise seisundi sõltuvust suguliste kontaktide regulaarsusest. Seejuures analüüsisid teadlased ligikaudu tuhande keskeas mehe surma andmeid kümne aasta kestel. Uuringu ülesandeks oli sarnase materiaalse olukorra, vanuse ja tervisliku seisundiga, kuid erineva sugueluga inimeste võrdlemine. Tulemused avaldati 1997.aastal ajakirjas British Medical Journal. Selgus, et kõige enam orgasme saanud meeste seas olid suremuse näitajad poole võrra madalamad kui nendel, kes üldse seksiga ei tegelenud.

Kuid eksisteerivad ka teised uuringud (mõned neist rohkem, teised vähem teaduslikud), mis samuti püüavad tõestada, et seksimine kasvõi paar korda nädalas mõjub tervisele soodsalt:

Paraneb haistmine. Pärast seksi suureneb hormoon prolaktiini tootmine. See omakorda sunnib aju tüverakke moodustama uusi neuroneid haistmistsentris.

Väheneb südamehaiguste risk. Belfasti teadlased keskendasid 2001.aastal, pärast ülalmainitud uuringuid, oma tähelepanu südame-veresoonkonna süsteemile. Nad tegid kindlaks, et meestel, kes seksivad kolm või enam korda nädalas, alaneb infarkti ja insulti haigestumise tõenäosus kaks korda.

Langeb kehakaal, paraneb üldseisund. Ka seks on füüsiline harjutus. Üks kirglik suguakt põletab 200 kalorit — umbes sama palju, kui 15 minutit jooksu jooksurajal. Seksuaalselt erutatud inimese pulss sageneb 70-lt 150 löögini minutis, täpselt samuti, kui sportlasel, kes end maksimaalselt pingutab. Lisaks töötlevad lihaste kokkutõmbed suguakti ajal vaagnat, puusasid, tuharaid, käsi ning rinnakorvi. Seksimine suurendab ka testosterooni tootmist, mis tugevdab luid ning lihaseid. Ajakiri Men´s Health nimetas voodit isegi “kõige paremaks sportlikuks instrumendiks, mis iial loodud on”.

Väheneb depressioon. Selline on uuringute tulemus, mis viidi läbi 2002. aastal 293 naise osavõtul. Seksuaalselt aktiivsed naised, kelle partnerid ei kasutanud seksi ajal preservatiive, olid vähem vastuvõtlikud depressioonile kui naised, kelle partnerid neid kasutasid. Üks võimalikke seletusi sellisele sõltuvusele seisneb selles, et prostoglandiin, spermas sisalduv hormoon, imendub naise suguteedesse, reguleerides sellega naishormoonide tootmist.

Valutustamine. Vahetult enne orgasmi tõuseb hormoon oksütotsiini tase viis korda võrreldes tavalise tasemega. See omakorda soodustab endorfiinide moodustumist, millistel on valuvaigistav efekt iga valutüübi puhul - alates peavaludest ning lõpetades nii artriidi- kui isegi migreenivaludega. Naistel suureneb seksi ajal östrogeeni tootmine, mis võib vähendada menstruatsioonieelse perioodi valusid.

Väheneb gripi ja külmetuste põdemise tõenäosus. Vastavalt uuringutele on nendel, kes seksivad nädalas 1-2 korda antikehade hulk, mille nimeks on immunoglobuliin A, 30% suurem kui nendel, kes seksivad vähem. Need antikehad on tuntud immuunsüsteemi tugevdajatena.

Paraneb kusepõie seisund: Iga kord, kui püütakse urineerimist kinni hoida, töötavad seejuures suguelundite lihased. Needsamad lihased töötavad ka suguakti ajal.

Paraneb hammaste seisund. Spermoplasma sisaldab tsinki, kaltsiumi ning teisi mineraalaineid, mis aeglustavad hammaste purunemise protsesse. Mõeldes lastele, ei hakata siin täpsustama, millisel moel need mineraalained jõuavad oma sihtkohta. Lisagem vaid, et selline viis võib olla efektiivsem ja meeldivam, kui traditsiooniline hambapasta väljapressimine tuubist. Muide, teadlased on kindlaks teinud, et hügieenireeglid nõuavad hammaste pesemist enne ja pärast suguakti, mis juba iseenesest soodustab hammaste tervise säilimist.

Terve eesnääre. Mõningad uroloogid on arvamusel, et eksisteerib seos seemnepurske sageduse ning eesnäärmevähi vahel. Argumendid on järgmised: seemnevedeliku tootmiseks koguvad eesnääre ja seemnepõiekesed verest selliseid aineid nagu tsink, sidrunhape ja kaalium ning seejärel suurendavad nende kontsentratsiooni kuni 600 korda. Ka veres olevad kantserogeenid kontsentreeruvad. Selle asemel, et neid kontsentreeritud kantserogeene organismis hoida, on parem neist vabaneda. Seda saab teha tänu vanale heale seksile.

Kui aga eesmärgiks on vaid eesnäärme puhastamine, siis oleks juba parem masturbeerimisega tegeleda, eriti siis, kui omatakse mitmeid partnereid, sest seksimine mitme partneriga võib iseenesest suurendada vähiriski 40% võrra - see on seotud suguhaiguste ohuga. Nii et, kui on soov puhastada oma eesnääret ilma sellega kaasnevate riskideta, siis võiks käed käiku lasta. Uurimus, mis on avaldatud ajakirjas British Journal of Urology International, väidab, et 20-aastased mehed, kellel toimub seemnepurse enam kui viis korda nädalas, alandavad kolmandiku võrra tõenäosust haigestuda eesnärme vähki.

Samal ajal, kui täitmatu seksuaalne isu ning füüsiline võimekus seda rahuldada pole mitte alati ideaalse tervise näitajad, võib soovimatus omada seksuaalseid kontakte olla tundemärgiks, et organismis pole kõik korras, eriti kui soovimatuse põhjuseks on nõrk erektsioon.

Eksisteerib side erektsioonihäirete ning südame-veresoonkonna töö vahel. Erektsioonihäired võivad olla märgiks, et kusagil organismis on haiged veresooned. See võib olla hüpertooniatõve, diabeedi või suurenenud kolesteroolitaseme esmaseks tunnuseks. Samuti on see signaal arsti poole pöördumiseks. Ravi ja füüsilised harjutused võivad olukorda parandada. Spordiga tegelevatel terve südamega meestel on ka tugevam erektsioon.

Kas seksi võib ka liialt palju olla?

Vastus kõlab (füsioloogilisest vaatevinklist vaadatuna): Naise puhul ilmselt mitte. Mehe puhul sõltub aga kõik tema võimekusest. On väheusutav, et naine võib saada “üleannuse” seksist. Regulaarne seks parandab kõnnakut ning tugevdab kõhu- ja tuharalihaseid.

Kui naine pole jõudnud menopausi ikka ning on füüsiliselt terve, siis pole sage seks tema jaoks probleemiks. Naine ei saavuta tavaliselt seisundit, mil seksi saab liialt palju. Tingimus on vaid, et pole suguhaigusi või rasedust.

Naistel, kes seksist hoiduvad, võivad tekkida teatud riskimomendid. Pärast menopausi võivad need avalduda tupe atroofiana. Tupp aheneb, ning see võib põhjustada valusid suguakti ajal. Et lugu ei halveneks seksi puudumise tõttu, võiks endale muretseda vibraatori.

Mis aga puutub meestesse, siis nendel võib küll juhtuda nii, et pingutavad üle, eriti tänapäeval, mil on olemas sellised preparaadid nagu viagra, mis annab kangemale poolele juurde ehk rohkem jõudu, kui neile kasulik oleks. Peenis on hämmastavalt nõtke riistapuu, kuid kõigel on omad piirid. Ülemäärane koormus vigastab peenise kudesid ning vigastused võivad olla pöördumatud.

Ravimpreparaadid muudavad suguelundi tugevamaks, peale seda võivad mehed saada ilma vaheajata ka teise ja kolmanda orgasmi.

On olemas ka seletus sellele, miks peenis lõdvaks muutub. See lihtsalt puhkab sel moel. Veri täitub uuesti hapnikuga. Erektsiooni ajal jõuab peenisesse väga vähe verd. Hapniku saamiseks, peavad koed lõdvestuma. Kui aga ei anta aega puhkuseks, jääb hapnikust vajaka. Tekib priapismi (püsiv haiguslik sugutijäikus) arenemise oht.