Sakslaste seas läbi viidud uuring näitas, et abielunaiste hulgas on abielu rikkumine väga tavaline nähtus - üle kolmandiku tuhandest küsitletud 30-55 aastasest sakslannast pettis oma meest regulaarselt. Nüüd on välja antud ka praktiline käitumisjuhend kõrvalehüppavale naisele.

Saksa kirjanik Martina Rellin üllitas hiljaaegu raamatu „Mul on armuke: praktilisi nõuandeid”. Raamatus pöörab ta tähelepanu naiste truudusetuse põhjustele ja sellele, kuidas peaksid käituma naised, kes plaanivad kõrvalehüpet.

Proua Rellin kinnitab, et enamiku petmiste taga ei ole mitte partnerite väsimus üksteisest ega asjaolu, et seks muutub abielus pikapeale igavaks. Tema arvates peitub peamine põhjus, miks naised hakkavad õnne otsima abielust väljaspool, selles, et mees ei pööra naisele enam piisavalt tähelepanu. Rellin märgib, et kõrvalsuhe ei tähenda naise jaoks alati ja tingimata seksi armukesega. Naise jaoks on hoopis olulisem see tähelepanu, mille ta saab uues, just algavas suhtes võõralt mehelt ja laseb naisel ennast jälle tahetuna tunda.

Tihti kalduvad kõrvalsuhetele naised nendes abieludes, kus abikaasade huvid kardinaalselt erinevad. Kui mees elab päevade kaupa ainult arvuti taga, ent naise hing ootab suhtlemist ja ühist ajaveetmist, siis on enam kui selge, et naine hakkab petma. Kusjuures - laias laastus ei ole sellistel puhkudel meestel alateadlikult naise tegevuse vastu midagi, seepärast lubavad nad naise heal meelel „sõbrannaga jalutama”.

Martina Rellin tõestab tuntud rahvaütlust „Hea kõrvalehüpe tugevdab abielu”, ainult veidike teise nurga alt. Enamasti peetakse selle lause all silmas, et abikaasa tuleb koju tagasi ja hindab kõrgemalt kodurahu ja seda, mis tal käes on. Rellin aga kirjutab, et abielurikkumine on terapeutiline vahend - naine kompenseerib seda negatiivset, mis tal oma mehega suheldes tekib, positiivsete emotsioonidega suhtlusest armukesega ning abielusuhted on seega paremini tasakaalus.

Sellega seoses kutsub autor naisi üles petma oma mehi, kuid tegema seda korralikult, hoolikalt läbi mõeldes võimalikke arenguid. Naine pidavat petma nii, et sellest keegi teada ei saaks, oma mees esmajoones. Põhimõte olevat selline:”Kui see teeb su elu paremaks, peta meest palju tahad ja kellega tahad. Aga ole ettevaatlik.” Vastasel korral, hoiatab Rellin, on pereelusse tagasipöördumine palju valulikum, sest mehed pidavat halba pikalt meeles pidama.

Ei oska prognoosida, kui paljudele raamatulugejatele see otseseks käitumisjuhendiks võib olla. Küll aga võib raamatust kõrva taha panna tõe, mis kulub ära igale kõrvalehüppajale naisele: abielurikkumist ei pea avalikult kuulutama. Aga seda me teadsime juba ennegi.

Vastasel korral võib teid oodata lahutus, või annab mees lihtsalt peksa. Või, nagu Inglise kuningas Henry VIII tegi - kui ta kahtlustas naist truudusetuses, lasi ta temal pea maha raiuda.