Mehed pole mulle kunagi meeldinud. Juba varajasest lapsepõlvest alates on mind naised köitnud. Seepärast on mul õigus end nimetada rafineeritud hetoroseksuaaliks.

Olin kaksteist, kui meie kooli tuli uus inglise keele õpetaja - noor ja vapustava kehaga naine. Erinevalt halliilmsetest, sootutest ja eatutest õpetajatest, nn. "sinisukkadest", kellest me koolis puudust polnud, oli õpetaja Siiri . (nii oli ta nimi) kaasaegne ja väga moekas noor neiu. Riietumisstül jälgis täpselt ta looduse poolt peenelt töödeldud keha. Lühikesed seelikud ja kleidid olid ta garderoobis kohustuslikuks elemendiks.

Tema tundides püüdsin ma istuda alati sellesse pinki, kust avanes parim vaade ta jalgadele ja sellele, mis nende vahel oli. Erutusin alati, kui õpetaja jala üle põlve viskas ning vüvu jooksul jõudsin näha isegi ta aluspükste värvi. Olin valmis kõigeks, et ainult näha seda, mis selle õhkõhukese kangakolmnurga all peidus on.

Peatselt määrati Siiri meie klassijuhatajaks, ning peale inglise keele muutus mu lemmikõppeaineks ka veel klassijuhatajatund. Siiri osutus agaraks klassijuhatajaks: vedas meid kõikvõimalikele ekskursioonidele, kinno ning teatritesse. Õppeaasta lõpuks tegi meile kuningliku kingituse - ta korraldas kolmepäevase matka ühe maalilise järve äärde.

Peale tema oli meiega kaasas ka kehalise õpetaja - kolmekümneaastane mehemürakas, keda isegi õpetajad kutsusid ta seljataga Härjavärsiks.

Esimese matkapäeva veetsime me nukralt oma telkides, kuna kogu aja sadas paduvihma. Järgmisel hommikul polnud sombususest jälgegi järel: maipäike küpsetas kui juulis. Kõigil tekkis kohe tahtmine ujuma minna. Siirit polnud vajagi pehmeks rääkida, juba ta astus meie ette vapustavalt napis supelkostüümis ning hõikas reipalt oma suu lahti unustanud õpilastele: "Mis te seisate kui kivikujud, ruttu vette!"

Kuni ülejäänud rahvas kõik vees sulistas, tegin ma hüppekalt moepärast paar kiiret hüpet ja suundusin siis kiiruga laagri poole. Veendunud, et mul keegi sabas ei jõlgu, pugesin kähku Siiri telki. Vaatasin seal kõik hoolikalt läbi, kuni lõpuks sattusid mu silma alla ta musta värvi peenepitsilised aluspüksid. Kargasin neile sõna otseses mõttes kallale ja hakkasin neid ahnelt nuusutama ja suudlema. Sel hetkel kujutlesin, et nuusutan ja suudlen Siiri ennast. Äkki kuulsin liginevaid hääli ning, toppinud püksid oma ujukate vahele, tormasin telgist välja.

Õhtu leidis meid shashlõki ja laulude seltsist lõkke ääres. Siiri ja Härjavärss pruukisid veini, õpilased lõbustasid end limonaadi joomisega. Laulsime kõik teadolevad laulud läbi. Kõige suurema melu ja pillerkaari haripunktis hiilisid täiskasvanud meie juurest minema. Pikemalt mõtlemata siirdusin neid jälitama. Leidsin nad järvekaldalt, umbes kolmesaja meetri kauguselt laagrist. Härjavärss meenutas oma sangarlikku sportlaseteed, Siiri aga rääkis tudengiaastatest.

Seejärel tegi mees ettepaneku ujuma minna. Siiri teatas hetkegi kohmetumata, et tal pole trikood seljas ja üldse, aluspüksegi pole jalas. "Olen sinuga solidaarne ja ujun ka alasti," ei löönud ka Härg põnnama.

Minuti pärast vedelesid nende riided juba kaldal, nad ise aga suplesid vees. Mees püüdis kogu aeg Siiri enda vastu suruda, too aga vaid lõkerdas naerda. Lõpuks haaras Härg Siiri enda sülle ja tassis ta järvest välja, pani liivale ja hakkas ahnelt ta keha suudlema. Minu siiraks imestuseks ei punninud naine üldse vastu: vastupidi, veidi aja pärast kähises ta hoopis: "Tule mu sisse!"

Hiiglaslik kehaliseõps hakkas kuidagi raevunult selle hapra keha peal liikuma. Ma polnud võimeline enam oma erutust kontrollima ning hakkasin nendega ühes rütmis masturbeerima. Mõne minuti pärast lõhestas vaikuse Siiri kile kräunatus, Härja suust kostus aga mingi hale seaviiks ning samal hetkel ta kangestus. Selsamal momendil lõpetasin ka mina. Panin laagri poole jooksu, et nad mind ei märkaks.

Koju jõudes tõmbasin esimese asjana endale õpetaja aluspüksid jalga ja hakkasin end peeglist uurima. Erutus tabas mind kui välk ja ma hakkasin raevunult masturbeerima, lõpetades otse püksipitsidesse. Sellest päevast alates hakkasin neid pükse regulaarselt kandma: käisin neis koolis, dushi all, jalutasin sõpradega. Püksid avaldasid mulle mingit sõnulseletamatult maagilist mõju: ajuti piisas mul inglise keele tunnis vaid meenutada, kuidas kehalise õpetaja Siirit kepib, kui juba lõpetasingi. Varsti läks Siiri meie koolist ära ning ta aluspesu jäi mulle ainukeseks sidemeks temaga. Inglise keele õpetaja läks, kuid tõmme naiste pesu järele jäi alles.

Viieteistkümneselt täienes mu "garderoob" ühe klassiõe, kellesse armunud olin, püksikute võrra. Tol päeval oli meil kehalise tund kooli ujulas. Teinud oma ujumisarvestuse ära, poetasin end salamahti tüdrukute riietusruumi ning, otsinud üles oma kallima asjad, virutasin nende seast ta rinnahoidja ja aluspüksid ära. Mingiks ajaks sai ujula mu tõeliseks Mekaks, kust ma regulaarselt naiste aluspesu kogusin. Peagi korraldati koolikohus ühe keskkooli pllka üle, kes tabati ujula riietusruumist varguselt. Tema kaela "riputati" ka minu "kangelasteod".

Lõpetsin kooli ning sain ülikooli sisse. Paralleelset töötasin ka ühes ehitusfirmas. Sellesi ajast peale hakkasin ise naistepesu butiikidest kaupa ostma. Seitsmeteistaastaselt avastasin enda jaoks õudusega, et pole võimeline ilma naistepesusse riietumata erutuma. Kogesin korduvalt ebaõnnestunult lõpuga suguakte, kus erektsioon mind kõige ebasobivamal ajal alt vedas.

Üheksateistaastaselt tutvusin ööklubis ühe neiuga, kellesse armusin meeletult. Juba kuu aja pärast seisin ta ees põlvili, väljasirutatud käes roosibukett ja palusin ta kätt. Sandra, mu armastatu, vastas "jah" ja poale aasta möödudes pidasime maha uhked pulmad. Kogu pulmade eelse aja üritasin ma tulutult oma transvestiidindusest jagu saada ja pöördusin abi saamiseks isegi seksuoloogi poole. Minu õuduseks aga ei suutnudki ma ilma naistepesu abita erektsiooni saavutada.

Esimest pulmaööd ootasin kui maailmalõppu. Kui lõpuks magamistoauks meie selja taga kinni vajus, olin teinud otsuse Sandrale kõik ära rääkida. Minu imestuseks reageeris ta mu puhtsüdamlikule avaldusele ootamatu naerupahvakaga. Olin häbi kätte suremas ja valmis läbi põranda vajuma, kui Sandra naerupahvakute vaheajal mulle luksus: "Kuule, sul on ropult vedanud, et minuga abiellusid - mul on terve kummutitäis siidist aluspesu!"

Seejärel avas ta sahtli ja võttis sealt välja siidpaberisse pakitud musta bodi ja heitis selle lõbusa zhestiga mu käte vahele: "See on mu pulmakink sinule!" Meil oli vaimustav pulmaöö...

Oleme Sandraga abielus juba viisteist aastat. Selle aja jocksul pole meil olnud ainsatki orgasmita ööd. Aegajalt armastab mu abikaasa ironiseerida, kui õnnelik ta on, et abiellus transvestiidiga, keda pole vaja mõistusvastaste hellituste ja viagra tüüpi stimulaatoritega "lahinguvalmidusse" viia, vaid piisab sellest, kui ta naistepesusse riietada. Muuseas, seda kaupa pole mul praegu vähem kui mu naisel - igaks pulmaaastapäevaks kingib ta mulle ilmtingimata uue komplekti...