Oli eelmäng. Oli seks. Kuidas oleks järelmänguga?

Sügaval kleepuvas voodiriietehunnikus just äsja seksiti. Viis minutit tagasi olid nii mees kui naine ekstaasis, vääneldes ja teineteisele õrnusi kõrva sosistades. Nüüd kuivatab mees ennast salvrätiga ja naine tõmbub vannituppa, et ennast korda teha. Veel viis minutit ja juba nad magavad – mitte teineteise kaisus, sest see tundub ebamugav, vaid eraldi. Nagu kaks väikest pakitud vorsti.

See on tuttav meile kõigile, sest nii lõpeb seks peaaegu alati – mitte suure rahulduse, vaid üksildase kerratõmbumisega. Meie seksuaalselt tuimas, eesmärgile orienteeritud ühiskonnas lastakse orgasmi saavutamiseks käiku kõik ja paljud meist on nõutud, kui see läbi on. Tõmbame paralleeli - kõik me sööme; me ei suuda ilma söögita elada, kuid me sööme nagu robotid, automaatselt. Kugistame, ei pööra maitsele suuremat tähelepanu, ei ela sellesse sisse. Just seda aga tuleks teha.

Söögem aeglaselt, olles teadlikud erinevatest maitsetest. Maitske nii palju kui võimalik. Inimene muutub seeläbi aina tundlikumaks ja elavamaks. Nautige ka seda, mis tuleb pärast sööki – mõnus rammestustunne. Samuti seda, mis tuleb pärast seksi.

Miks me ei kasuta järelmängu?

Vähesed naised tahavad tänapäeval seksida ilma eelmänguta. Kuid miks me ei kasuta järelmängu? Tähtis on välja selgitada, millised on meie tõelised vajadused. Kui need on alla surutud, asuvad nende kohale sümboolsed vajadused. Üldse kahlame me ringi ebavajadustes, seepärast ei suudagi millestki täit rahuldust tunda.

“Jõhker fakt on see, et inimesed pingutavad keppi teha ja siis on kõik läbi”, ütleb John Lenkiewicz, Londoni Seksuoloogia Instituudi treeningujuht. “Traditsiooniliselt on just see hetk, mil mehed jäävad magama ja naised tahavad rääkida. Aga ei ole mingit reeglit, et see peaks nii olema”.

Nii mehed kui naised tunnevad pärast seksi teatavat kurbust, niinimetatud vahekorrajärgset stressi – umbes et “ja kõik või?...” Kui seks lõpeb pärast orgasmi, jääb palju kogemusi saamata. Seks ilma järelmänguta on nagu ühe poolega võileib – seda ei hoia miski koos.” Kui paljud meist söövad üldse kahe poolega võileibu? Lenkiewicz usub, et järelmäng aitab neid tundeid leevendada ja vähendab tagasilööki pärast orgasmi.

“Järelmäng on uus sõna”, väidab ta. “Mõneski mõttes on see hea sõna ja mõnes mõttes halb. Sõnad eel ja järel rõhutavad, et kõik toimub selle õige asja huvides, mis kestab vaid mõne minuti. Järelmäng võib küll olla uus sõna, kuid ta ei ole uus idee. Kamasuutras, maailma vanimas ja kuulsaimas armastuse käsiraamatus, on sellele pühendatud terve peatükk. Seal pakutakse välja väikseid nõuandeid, kuidas veeta aega pärast vahekorda.

“Kamasuutras kirjeldatakse paari tõmbumas eraldi vannitubadesse, et ennast pesta”, räägib John Lenkiewicz. “Siis kohtuvad nad uuesti. Mees toidab naist magusate söökidega ja räägib temaga hellalt. Nad vaatavad taevast ja mees näitab naisele tähtkujusid. Lõpuks öeldakse: ”Sellega lõpeb armuühendus.”

Naised ootavad järelmängu

Hoolimata rohkest infost kaasaegse seksuaalpraktika kohta, on see, mis toimub pärast seksuaalvahekorda, jäänud seksiuuringutes ning seksuaalharidusprogrammides suuresti käsitlemata. Siiski näitavad küsitlused, et just siin jääb paljudel meestel ja naistel seksuaalelus vajaka. “New Womani” korraldatud seksiküsitlustest selgus, et 37 % naistest soovib, et mehed kulutaksid rohkem aega nende hellitamiseks pärast orgasmi. Ja, võibolla üllatusena, 20 % meestest soovis sedasama.

Järelmäng ei tähenda, et peaks jälle seksima hakkama. Järelmäng peaks sobima partnerite meeleoluga. Enamik paare eelistab rahulikke kallistusi ja silitusi ägedatele hellitustele. Võib lihtsalt vestelda või telerit vaadata, einestada või teineteise kaisus uinuda – ükskõik mida, ainult mitte selga keerata ja partnerit unustada. Mõlemale rahuldust toonud suguühte järgsele perioodile on iseloomulik, et tuntakse teineteise vastu eriti suurt õrnust ning et väikesedki silitused ja paitused tunduvad nauditavatena, kui kogu keha on pehme ja lõtvunud.

Eelmisel õhtul toimunud suguühte värskendav mõju tundub pärast rahulikult magatud ööd lisavat energiat –rahuldatus teeb meele rahulikuks ja lootusrikkaks ning pingest vabanemine olemise lahedaks ja reipaks. Mõnikord võib pärast suguühtele järgnenud sügavat ja kosutavat und ärgata ühes partneritega uuesti ka nende iha ning uus vahekord kujuneb siis õhtusest veelgi enam rahuldust pakkuvaks.

Viis põhjust, miks järelmäng on hea

1) Parem hilja kui mitte kunagi. Orgasmil on neli faasi: erutuse, platoo, orgasmi ja rahunemise faas. Järelmäng võiks alata rahunemisel ja kesta mõne aja. Vastavalt “New Womani” küsitlusele ei saa 22 % naistest orgasmi mitte kunagi või saavad selle väga harva. Kui nad on jõudnud platoo faasi, aga orgasmi ei saa, võib võtta terve tunni, et ennast jälle normaalselt tunda. Kui naine ei ole päris rahul peaasjaga, võib finaal tal siiski aidata end pärast paremini tunda.

2) Koos...kuid eraldi. Isegi tervetes, õnnelikes suhetes inimesed võivad ennast vahel pärast seksi üksikuna tunda. Umbes pool tundi pärast seksi on see aeg, kus me oleme kõige haavatavamad. See on aeg, kui kahtlused hinge ronivad, kui me soovime olla emotsionaalselt kaitstud – ja kus järelmäng aitab. Tõelist intiimsust kahe inimese vahel võikski määratleda nii: see on tunne, et oled üksi, kuid ometi olete kahekesi. Vaid sellisel juhul on võimalik vaba, spontaanne seksuaalkäitumine. Ei ole häirivaid mõtteid: "Mis ta minust arvab, kui nii teen."

3) Lõbu või armastus? Seksiterapeut Sue Pallenberg eelistab terminit “järelhelendus” “järelmängule” ning leiab, et see peaks meie seksuaalelus peamist rolli mängima. Ta usub, et paljudele suhetele tuleks kasuks veeta pärast kõrgpunkti mõni aeg koos – eriti, kui suhe on küllalt värske. Eelmäng on tugevasti seotud lõbuga, seks tõukab sind välja su tavaliselt argiteadvuse tasandilt, pinnapealsusest, milles oled harjunud liikuma; aga järelmäng kinnitab emotsioone, mis on suhete aluseks. “Kui naisel on oma seksuaalelu suhtes kahtlusi, kui talle tundub, et tead tahetakse ainult ta keha pärast, võimaldab järelhelendus tal tunda ennast ainukese ja erilisena”, ütleb Pallenberg.

4) Võtmesõna – kiindumus. Veetes aega koos pärast kõige intiimsemat tegevust, süveneb nii mehes kui naises kiindumus oma partnerisse. Sue Pallenberg leiab: “Need hetked liidavad paari kokku, süvendavad usaldus- ja kindlusetunnet ning aitavad kindlustada suhete tulevikku.” Seks on selline tegu, mis juba oma loomusest lähtudes püüab sind tervenisti kaasa haarata, ergastada sinus kõike - hinge, ihu, vaimu.

5) Tabage märki! Mõelge kasvõi erootiliste kõrvalefektide peale. Seks on olnud hea ja te rahunete koos. Puudutused, igasugused teised väikesed ideed tulevad kõige paremini välja siis, kui te mõlemad olete lähedased, lõdvestunud ja piduriteta. Te võite avastada oma seksuaalsuses hoopis uusi aspekte. Parimal juhul mõjub seks psüühikale rahustavalt, muutes meid rõõmsaks ja rahulikuks. On häbiväärne raisata seda hetke uinumisele või piirduda küsimusega: “Kuidas sul oli?”

Tänapäeva maailmas, kus valitseb kiirtoit, kiired autod ja kiire seks, oleme me unustanud, et inimene peab vahel ka rahunema. Üks intervjueeritav naine ütles: “Pärast seksi jõuame me nende kehaosadeni, milleni orgasm ei jõua”. Paistab hea mõte olevat, mis?